Osa naisi sünnitab kodus ka siis, kui ämmaemand otsust ei toeta

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ja OÜ Pingeprii ämmaemand Siiri Põllumaa rääkis assisteeritud kodusünnitusest Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverentsil, mis toimus sel korral koostöös Eesti Perinatoloogia Seltsiga.

Põllumaa tõdes, et tegemist on tundlik teemaga, mille osas on kõigil oma seisukoht. Selles, mis puudutab naise õigust valida sünnituskoht, ei ole tema sõnul midagi unikaalset ega Eestile ainuomast. Need asjad toimivad üle maailma. Selle valikuõiguse on sõnastanud Euroopa Inimõiguste Kohus, samuti õiguskantsler.

„Erinevad organisatsioonid on tunnistanud, et adekvaatse selektsiooni ja optimaalse regulatsiooni korral on planeeritud kodusünnitus turvaline,“ rääkis Põllumaa. „Sekkumisi on vähem ja perede rahulolu on suurem.“

Põllumaa rõhutas just adekvaatset selektsiooni ja optimaalset regulatsiooni, sest kui n-ö lasta kruvid liiga lõdvaks, siis see ei ole turvaline ei perele ega teenuseosutajale.

Kodusünnituse planeerimine algab naise tahteavaldusega. Hea oleks, kui pere on juba enne juhendiga tutvunud. Võimalikke riske hinnatakse mitu korda, viimane kord sünnituse alguses. Hindab kas ämmaemand, kelle juures on rase arvel, naistearst või perearst, kuid hindajaks võib olla ka kodusünnituse ämmaemand. Varsti ilmuvas uues juhendis nõutakse kahe inimese riskihinnangut.

Eestis on kodusünnitus reguleeritud alates 2014. aastast. Siis toimus haiglast väljaspool 44 sündi planeeritult ning 32 planeerimata. 2019. aastal olid need arvud vastavalt 46 ja 31. Esimesel koroona-aastal ehk 2020. aastal toimus assisteeritud kodusünnitusi 92, assisteerimata 32.

Põllumaa andmetel toimus 2021. aastal kokku 128 planeeritud kodusünnitust. Neist esmasünnitajaid oli 35. 14 juhul jõudis ämmaemand kohale peale lapse sündi. Haiglasse toodi 8 sünnitajat.

128 kodusünnitusest 119 toimus Tallinnas ja 9 Tartus. Seejuures alustas Tartus kodusünnituse planeerimist, kuid ei läbinud riskihindamist kokku 19 naist. See näitab Põllumaa sõnul sõela tihedust, kuid ei tähenda seejuures ilmtingimata turvalisust.

„Neist 19st sünnitas kodus assisteerimata ehk ilma ämmaemandata kuus. Sa võid kõndida kõrvade peal ja seletada ja seletada ja seletada, aga põhjused on erinevad,“ lausus Põllumaa.

Põllumaa rääkis ettekande kokkuvõttes põgusalt probleemidest ja väljakutsetest. Ta rõhutas, et riskide hindamine peab tegema kodusünnituse protsessi turvaliseks. Probleemiks on olnud uuringutest ja toimingutest keeldumine ning assisteerimata kodusünnitused.