Milline on kooliõdede ja perearstide koostöö?
Esmatasandil jälgitakse Eesti laste tervist järjepidevalt perearstikeskustes ja koolis ning koolitervishoiuteenus on paljude laste jaoks oluline ja kergesti kättesaadav tervishoiuteenus.
Artikli autorid: Riina Unt, Tartu Koolitervishoiu OÜ juhatuse liige; Kristin Mäger, Tartu Koolitervishoiu OÜ juhatuse liige
Koolitervishoiuteenus on tervishoiu valdkond, mis tegeleb õpilaste tervisedenduse, haiguste ennetamise, tervise järelevalve ning esmaabi osutamisega. Koolitervishoiuteenus kuulub iseseisva õendusabiteenuse hulka.
Eestis õpib 2022/2023. õppeaastal üldhariduskoolides ligikaudu 158 000 õpilast. Koolides on logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoog ja/või sotsiaalpedagoog. Sageli pöörduvad õpilased kooliõe poole ka vaimsete probleemidega seotud teemadega – üks põhjus võib olla usalduse tekkimine just kooliõega.
Tähtis on võrgustiku ja kontaktide loomine perearstide, pereõdede, sotsiaaltöötajate, psühholoogide, vaimse tervise spetsialistide, noorsoopolitsei ja lastekaitsetöötajatega. Koolide kodulehekülgedelt leiab informatsiooni teenust osutava kooliõe kohta, telefoninumbri ja/või meiliaadressi. Mõnikord piisab ka sellest, kui juhtida tähelepanu olulisele sissekandele TIS-is, kuna telefonitsi või meili teel ei saa või ei tohi andmekaitse tõttu kõike arutada.
Kooliõe kohustused
Kooliõde teeb tervisekontrolle 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele. Lähtudes lapse tervise jälgimise juhendist tuleb kõikidel 5. ja 9. klasside õpilastel läbida õppeaasta jooksul tervisekontroll oma perearsti juures. Tuletame ka lastevanematele meelde, et 5. ja 9. klassis on õpilasele vaja teostada läbivaatus perearsti juures, ja soovime, et ka perearst/-õde kutsuksid lapsi aktiivselt läbivaatusele. Näeme, et nii mõnigi õpilane ei ole perearstil tervisekontrollis käinud, ja usume, et perearst saaks lapsevanemaid selles osas rohkem mõjutada. Jälgimise järjepidevus on lapse tervisliku seisundi huvides väga oluline.
Lähtuvalt tervisekontrolli tulemustest otsustab kooliõde kordusvisiidi vajaduse. See võib sõltuda terviseprobleemi ulatusest, õpilase erivajadusest ja toimetulekuoskustest. Vajaduse korral soovitab kooliõde õpilasel pöörduda perearstile või saatekirjata erialaspetsialisti vastuvõtule (hambaarst, günekoloog, noortenõustaja, silmaarst jne).
Tervisekontrolli tulemused sisestab kooliõde e-koolitervishoiu Infosüsteemi EKTIS ja saadab TIS-i, lapsevanemad näevad neid andmeid patsiendiportaalist. Lisaks tervisekontrolli andmetele on seal kajastatud ka lapse psühhosotsiaalne taust ja nõustamised.
Ootused perearstile
Lisaks läbivaatuse andmetele ootavad kooliõed perearstidelt ka õpilase vaimse tervise ja sotsiaalse olukorra kajastamist – vaimse tervise probleemidega õpilaste arv on suurenenud nii gümnaasiumiastmes kui ka teistes kooliastmetes.
Ka oleks kooliõdedel vaja lapse krooniliste haiguste korral õpilase kohta rohkem informatsiooni kui lihtsalt diagnoos. Seda selleks, et välja selgitada:
- millist abi või tuge laps vajab;
- kas tal on olnud kriitilisi seisundeid;
- mis kutsub esile haigushoo;
- millised on eneseabioskused haigushoo korral;
- kas ravimite võtmisel on vaja kooliõe abi või soovitakse, et koolipäeva jooksul tarvitatavaid ravimeid hoitakse kooliõe juures;
- kas laps vajab koolipäeval privaatset ruumi vajalikeks toiminguteks;
- millised on lapse oskused ravimite võtmisel, abivahendite kasutamisel;
- kas on vaja eridieeti, söögiaegasid;
- kas on vaja tugiisikut.
Lähtuvalt arstide ja teiste spetsialistide soovitustest ja nõuannetest aitab kooliõde kohandada koolikeskkonda õpilasele sobivaks ning abistab vajadusel last arsti määratud toimingutel. Seetõttu on väga oluline saada teavet ka õpilase uuest haigestumisest, haiguse ägenemisest ja/või muudest vajadustest.
Laste immuniseerimine
Kooliõde teavitab lapsevanemat või lapse seaduslikku esindajat kirjalikult või elektroonselt vastavalt riiklikule ajakavale plaanitavast immuniseerimisest. Immuniseerimine on lubatud lapsevanema kirjalikul ja/või elektroonilisel nõusolekul. Ka immuniseerimisest keeldumine sisestatakse EKTIS-e programmi.
Enne immuniseerimist tuvastab kooliõde lapse võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused. Siin on samuti väga oluline saada teavet perearstilt. Ka on krooniliste haiguste korral vaja teada, millal on kõige sobilikum aeg teostada immuniseerimist. Vastunäidustusi immuniseerimistele on vähe, kuid näiteks on vaja perearstiga kooskõlastada immunosupressiivse ravi katkestamine. Siiani oleme seda informatsiooni saanud lapsevanema kaudu.
Suur probleem on ülekaalulised ja rasvunud õpilased. Selle lahendamiseks on vaja kaasata kogu pere. Kooliõed ootavad ka siin koostööd perearstide ja -õdedega, kuna lastevanematest sõltub väga palju.
Koolitervishoiuteenuse eesmärk on õpilaste heaolu tagamine ning eakohase arengu ja kasvamise toetamine. Olulise tähtsusega on siinkohal erinevate osapoolte hästi toimiv koostöö.
Artikkel ilmus oktoobri Perearstis. Telli ajakiri siit!