Miks paneb haigekassa esmatasandi osakonna kinni?
Haigekassa selgitab, miks kaotatakse ära esmatasandi teenuste osakond.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi rääkis seltsi aastakonverentsil, et sõnades on peremeditsiin justkui prioriteet, kuid teod ja sõnad ei käi sageli kokku. Paljude näidete seas oli haigekassas terve esmatasandi osakonna ärakaotamine ja selle nimetamine teenuseks. Med24 uuris haigekassast, miks esmatasandi teenuste osakond kinni pannakse.
Haigekassa kirjalikus vastuses seisab, et tugev esmatasand on jätkuvalt tervisekassa prioriteet. Teenusepõhisele juhtimisele üleminekuga soovitakse saavutada teenuste loomisel, arendamisel ja haldamisel kvaliteedi kasvu Eesti inimese ja tervishoiuteenuste partnerite vaates.
"Viimastel aastatel oleme tervishoius rahastanud ka palju muid teenuseid (näiteks mentorlusprogramm), mis tähendab, et oleme senised praktikad kohandanud vastavalt uutele vajadustele turul. Perearstiabi teenuse arendamine nõuab laiemat vaadet, milleks teenusepõhine juhtimine annab head tööriistad – oleme selle teekonna alguses ja soovime senist head praktikat laiendada kogu esmatasandile," seisab haigekassa vastuses. "Kindlasti saavad perearstid siin kaasa mõelda ning on oluline, et oleme nendes muudatustes koos selleks, et esmatasandi kvaliteet kasvaks ja ühised arengukava eesmärgid saaks täidetud."
Teenusepõhisele juhtimisele üleminek on osa tervisekassa arengukavast ning 2025. aastaks on kõik tervisekassa teenused juhitud patsiendile loodava väärtuse alusel.
Miks on tervisekassa üle minemas teenusepõhisele juhtimisele?
Teenusepõhise juhtimise ajendiks on haigekassa väitel olukord, kus seni toiminud juhtimismudel on ennast ammendanud, kuid ühiskond ning keskkond vajab sama raha eest järjest paremat teenust.
"Üksikute töölõikude juhtimine ei ole enam piisav, kuna terviktulem sisaldab palju töölõikude vahelisi seoseid, mis nõuab eraldi koordineerimist," teatas haigekassa. "Olgu selleks kasvõi järjest suurenev vajadus automatiseerida teenuseid, et inimestel jääks rohkem aega inimlikuks suhtlemiseks patsientide, klintide ja partneritega, mida ükski automaat asendada ei suuda. Seda vajadust on teravalt näidanud nii värskelt meeles olev tervishoiukriis kui ka paljud muud väljakutsed tervishoius. Kahtlemata on see suur muudatus ning nõuab palju tööd ning osapoolte informeerimist. Samas, olulised muudatused ei saa jääda tegemata, kuna need on ebamugavad – Eesti inimesed väärivad parimat teenust sõltumata sellest, kui ebamugav või töömahukas on selle korraldamine."
