Meriana Maidla perearstide inkubatsiooniprogrammist: „Ei taha mõeldagi, kuidas oleks siis, kui peaks kõike nullist alustama.“

Millal Te esimest korda inkubatsiooniprogrammist kuulsite ja kas seda esialgu ka oma tulevikuplaanidega seostasite?
Inkubatsiooniprogrammist kuulsin esimest korda doktor Taimi Laurilt, kes ühel päeval küsis, kas saaks minuga vestelda. Kuna olen varem doktor Lauriga kootööd teinud, teda asendanud, siis arvasin, et küllap ta soovib taas asendust pakkuda. Vestlusel selgus aga tema plaan pensionile jääda ja soov nimistu mulle kui varem sellega töötanud arstile üle anda. Ta tutvustas mulle inkubatsiooniprogrammi ja palus järele mõelda, kas oleksin sellisest muutusest huvitatud. Algul kõhklesin ja ütlesin ära. Olin seoses Tartu Vanglasse tööle asumisega küll peremeditsiini eriala residentuuri läbinud, kuid oma nimistuga tööle hakata ei olnud mul kunagi mõttes olnud. Doktor Lauril oli siiski visioon oma praksise tulevikust olemas ja tema kutse ei jäänud ühekordseks. Võtsin endale piisavalt aega selle üle mõelda ja jõudsin järeldusele, et kui ma nüüd oma elus tööalaselt midagi ei muuda, siis ilmselt ei tee ma seda enam kunagi. Olen alati töötanud mitmel eri rindel, sest mitmekesine ja väljakutseid pakkuv tööelu tundus huvitav. Teatud vanusesse jõudes aga mõistad, et tempot tuleb aeglustada ja pensionini nagunii samaviisi jätkata ei saa. Nii hakkasingi teise töö kõrvalt vastuvõtte tegemas ning patsientidega tutvumas käima.