Meedikud peaksid omama teadmisi ka libameditsiinist

Autor: Ave Eesmaa, PhD, arstiteadusüliõpilane, Tartu Ülikool; juhatuse liige, MTÜ Vox Rationis. Artikkel ilmus 2024. aasta oktoobri Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Ajakirja Perearst ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Käesoleva kirjutise eesmärk on panna meditsiinitöötajaid mõtlema libameditsiiniga võitlemise vajalikkusest, lisaks tutvustan mõningaid libameditsiini teooriaid Meditsiinimeediumi näitel.

Meedikud peaksid omama teadmisi ka libameditsiinist, tuntud ka kui uhhuumeditsiin. Uuringud näitavad, et valdav osa inimestest, erinevatel andmetel 75–80%, kasutab internetti, sealhulgas erinevaid sotsiaalmeediaplatvorme esmase allikana terviseinfo leidmiseks, ning ainult umbes 16% inimestest pöördub vastava info saamiseks tervishoiutöötaja poole (1). See tähendab, et enamus patsiente on internetis levivate teooriate mõjuväljas enne tervishoiuasutusse pöördumist. Kahjuks sisaldab kuni 40% sotsiaalmeedias levivatest terviseteooriatest mittetõenduspõhiseid, libameditsiini valdkonda kuuluvaid väiteid, mistõttu on hinnatud, et umbes kolmandik vastavatest postitustest võib viia kahjuliku tervisekäitumiseni, nagu tõenduspõhise ravi edasilükkamine või tervist kahjustavate ravimeetmete kasutamine (2, 3). See mõjutab otseselt nii indiviidi kui ka populatsiooni tervist, sest internetis levivad näiteks nii vähiravi- kui vaktsineerimisvastased teooriad.

Kõige tõenäolisemalt puutuvad patsientide libameditsiiniuskumustega kokku esmatasandi töötajad, nagu perearstid ja -õed, kuid ka teiste erialade, eriti onkoloogia, pediaatria ja psühhiaatria esindajad peavad olema valmis tegelema patsientide libameditsiiniuskumustega (4). Erialast sõltumata peavad meditsiinitöötajate libameditsiini vastutegevuse märksõnadeks olema proaktiivsus, patsiendikesksus, lugupidav suhtumine, empaatilisus ja järjepidevus (5). Eesmärk on luua ja säilitada usalduslikku suhet patsiendiga, samas tuleb ohtlikumaid teooriaid siiski patsiendile arusaadavas keeles järjepidevalt ümber lükata. Võita on rohkem kui kaotada. Meditsiinialase väärinfo edukas ümberlükkamine parandab muu hulgas inimeste tervisealast kirjaoskust, suurendab ravisoostumust ja usaldust, vähendab terviseärevust ning kokkuvõttes parandab rahvatervist (6, 7).

Vandenõuteoreetik ja tema kaastundevaim

Artikli alguses olevatest libameditsiini märksõnade loetelust kolm viimast kuuluvad Meditsiinimeediumi-nimelise kaubamärgi taha peitunud Anthony Williamile, kellel ei ole meditsiinilist ega teadusharidust. Tegemist on 1977. aastal sündinud USA kodanikuga, keda väidetavalt väikelapseeast peale külastab nn kaastundevaim, kes jagab tervisenõu. Meditsiinimeediumi kui kaubamärgi alguseks loetakse A. Williami 2015. aastal avaldatud raamatut „Medical medium: Secrets Behind Chronic and Mystery Illness“ (8). Sestsaadik on kaubamärki arendatud ja kasvatatud ning praeguseks on ainuüksi Instagrami platvormil Meditsiinimeediumil 4,8 miljonit jälgijat, seega on miljonid inimesed potentsiaalselt ohtliku libameditsiini otseses mõjuväljas. Praeguseks on Anthony William andnud välja kaheksa raamatut, mis on ka eesti keelde tõlgitud ning meie raamatupoodides müügil ilma libameditsiini hoiatuseta.

Sellerimahl

Sellerimahlale on Meditsiinimeediumi infosfääris omistatud imettegevaid toimeid tänu seal väidetavalt sisalduvatele teadusele seni tundmatutele naatriumsooladele (sodium cluster). Sellerimahla soovitatakse tarbida hommikul tühja kõhuga 0,1–1 liitrit eesmärgiga toetada seedimist, parandada vaimset võimekust, soodustada maomahla tootmist, võidelda patogeenidega, sh Epstein-Barri viirusega (EBV), toetada neerupealiste toimimist, „puhastada“ maksa ja ravida vähki. Siinkohal tuleb märkida, et Meditsiinimeediumi infosfääri kohaselt põhjustab EBV paljusid autoimmuun- ja reumatoloogilisi haigusi, nagu sclerosis multiplex, süsteemne erütematoosne luupus, fibromüalgia, aga ka nakkushaigusi, nagu borrelioos, ja kasvajalisi haigusi, eriti kilpnäärmevähki.

Selleri näol on iseenesest tegemist kasuliku ja kiudaineterikka köögiviljaga, seega on eriti irooniline, et Meditsiinimeediumi sellerimahladieedi kohaselt tuleb selleri „tervendava“ toime ilmnemiseks kiudained mahla tegemisel tingimata eemaldada. Lühidalt, sellerimahla imettegevad omadused ei ole leidnud tõenduspõhist kinnitust (9). Selle kasutamise peamine risk seisneb tõenduspõhise ravi edasilükkamises. Vähetähtis pole ka suure kaaliumisisalduse tõttu tekkida võiv varfariini antagoniseerimine, eriti suurte koguste tarbimisel. Suure oksalaadisisalduse tõttu on oht ka neerukivide ja neerukahjustuse tekkeks (10). Kui sellerimahla joomise järel tekib kõhuvalu, puhitus, väsimus või muud kaebused, siis olevat need märk „ravi“ toimimisest ja „toksiinide“ lagunemisest. Seega, kui patsient mainib sellerit või „mahlapuhastust“, siis tasuks kindlasti edasi uurida, millega täpsemalt on tegu.

Monopuhastus, raskmetalli detox-smuutid ja muu

Monopuhastuse all mõeldakse vähemalt nädala vältel ainult ühe toiduaine, näiteks kartuli või banaani söömist. Seda tehakse eesmärgiga keha „puhastada“ ning vabaneda „patogeenidest“ ja „toksiinidest“. Sarnast, aga veidi tugevamat toimet oodatakse raskmetalli detox-smuutidelt, mille tarbimine peaks vabastama keha sinna kogunenud raskmetallidest.

Muuhulgas levitavad Meditsiinimeediumi õpetuse uskujad veendumust, et mustikad „tõmbavad ajust välja raskmetalle“. Pole vast vaja mainida, et tõenduspõhisust nendel väidetel ei ole, ületarbimise korral on pigem oht alimentaarseteks probleemideks. Lisaks eelmainitutele leiab Meditsiinimeediumi soovituste hulgast ka imikutele täistaimse, banaanist ja avokaadost tehtud „piimaasendaja“ retsepti, „ajunapsude“ retsepte kaastundevaimult, „laisa maksa“ puhastamise nõuandeid ja veel palju muudki. Tõenduspõhisus soovitustel puudub ja halvematel juhtudel võib nende jälgimine olla otseselt või kaudselt tervistkahjustav.

Parimaid tulemusi annab järjepidevus

Kokkuvõttes soovin julgustada meditsiinitöötajaid, et nad räägiksid patsientidega libameditsiiniteooriatest ning lükkaksid neid teooriaid ümber vastavalt iga patsiendi vastuvõtlikkusele. Tuleb ka pidada silmas, et teatud patsiendipopulatsioonides võib tulemus olla tagasihoidlik, kuid järjepidev ja lugupidav suhtlemine annab parimaid tulemusi.

Kasutatud kirjandus

1. The most recent time you looked for information about health or medical topics, where did you go first? HINTS. https://hints.cancer.gov/view-questions/question-detail.aspx?PK_Cycle=12...
2. Johnson SB, et al. Cancer Misinformation and Harmful Information on Facebook and Other Social Media: A Brief Report. JNCI: Journal of the National Cancer Institute 2022; 114 (7): 1036–1039.
3. Fridman I, Johnson S, Elston Lafata J. Health Information and Misinformation: A Framework to Guide Research and Practice. JMIR Med Educ 2023; 9: e38687.
4. Southwell BG. Wood JL, Navar AM. Roles for health care professionals in addressing patient-held misinformation beyond fact correction. Am J Public Health 2020 Oct; 110 (S3): S288–S289.
5. Using psychological science to understand and fight health misinformation. An APA consensus statement. https://www.apa.org/pubs/reports/health-misinformation.
6. Polyzou M, Kiefer D, Baraliakos X, Sewerin P. Addressing the spread of health-related misinformation on social networks: an opinion article. Front Med (Lausanne) May 20; 10: 1167033.
7. Infodemics and misinformation negatively affect people’s health behaviours, new WHO review finds. 1 September 2022. https://www.who.int/europe/news/item/01-09-2022-infodemics-and-misinform...
8. Anthony William. Wikipedia, https://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_William.
9. Dresden D. Is a celery juice cleanse beneficial or dangerous for health? https://www.medicalnewstoday.com/articles/celery-juice-cleanse.
10. Lien Y-H H. Juicing Is Not All Juicy. Am J Med 2013 Sep; 126 (9): 755–756.