MED24 KÜSITLUS | Kohustusliku vastutuskindlustuse kõrged hinnad koormavad perearstikeskusi

Med24 viis perearstide seas 31. oktoobrist kuni 6. novembrini läbi küsitluse, et uurida, milliseid tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumisi on perearstikeskused saanud ning mida nad sellisest kohustusest arvavad. Küsitlusele vastas 112 perearsti, kellest 58 olid selleks hetkeks võtnud tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse pakkumise kindlustusseltsilt või -maaklerilt. 32 ütles, et nad polnud seda veel teinud ning 22 vastas, et see ei kuulu praksises nende tööülesannete hulka.

Valdav enamus (97,8%) olid võtnud pakkumise PZU Kindlustuselt. Kindlustusmaaklerite teenust olid kasutanud vaid mõned üksikud vastajad, mainides, et ootavad siiani pakkumist. Need, kes jõudsid lepingu sõlmimiseni, olid seda teinud üksnes PZU-s.

Küsisime, missuguse pakkumise perearstid said. Ühe nimistuga perearstikeskuse (65% vastajatest) aastase kindlustusmakse mediaan ehk summa, millest pooled vastajad maksid rohkem ja pooled vähem, oli küsitluse andmetel 2280 eurot ning keskmine 2203 eurot. Kõige madalam aastamakse oli 1012 eurot, kuid sealt edasi tõusid numbrid kiiresti 2000 juurde ja sellest üle. Kõige kõrgemad aastamaksed olid 2950 ja 3332 eurot. Ka kahe nimistuga perearstikeskuste (18% vastajatest) pakkumised jäid 3000 euro juurde. Suuremaid keskuseid oli küsitlusele vastajate seas keskmise arvutamiseks liiga vähe, kuid võib välja tuua, et näiteks mitu nelja nimistuga keskust märkis aastamakseks üle 4000 euro ning üks viie nimistuga keskus koguni 7800 eurot.

Lisaks küsisime, kui suur on omaosalus kindlustusjuhtumi korral. Perearstide poolt sisestatud arvud erinevad koguni kümnekordselt. Mediaan on 1000 ja keskmine 1138 eurot. Vastajatest ligi 38 protsenti märkis omaosaluseks 300-500 eurot, 42 protsenti täpselt 1000 eurot ning 20 protsenti 3000 eurot.

Mida arvavad perearstid neile tehtud pakkumistest?

40 perearsti kirjutasid, mida nad arvavad neile tehtud pakkumistest. Neist vaid kolm pidasid kindlustuspakkumist sobivaks või normaalseks. Kriitika on peamiselt tingitud kindlustuse kõrgest hinnast ja riigi suhtumisest. Üldine arvamus on, et pakkumine on kulukas või lausa ebarealistlik, eriti ühe arstiga praksistele, kellel puudub paindlikkus oma kulude katmiseks. Mitmed perearstid tõid välja, et pakkumise tegemisel ei ole arvestatud nimistute suurust ega varasemate kaebuste puudumist.

Arstid heidavad ette, et tegemist on sundpakkumisega. Samuti on nende sõnul murekohaks asjaolu, et turul on tegelik kindlustuse pakkuja ainult PZU, mis hoiabki hinnad kõrged. Osad arstid väljendasid muret selle üle, et riik lubas rahalist toetust, kuid nüüd on sellest osaliselt taandunud. Üldiselt ootavad perearstid täiendavaid pakkumisi ja võimalust leida taskukohasem lahendus.

Toome välja mõned perearstide vastused:

„Ei ole selge, kuivõrd õigustatud on kindlustusmakse hind. Millised asjaolud/tegurid on võetud arvesse lõpliku kalkulatsiooni tegemisel.“

„Ebareaalne summa, ei arvesta nimistu suurust, töötajate kvalifikatsiooni, eelnevat kaebuste esinemist.“

„Hind liiga kõrge, pole näidatud kindlustussumma vähenemist pikas perspektiivis kindlustusjuhtumite puudumisel.“

„Olen aastaid seda rahanatukest tagavara korjanud ja murelik, millest järgmine aasta see summa välja käia.“

„Proovisime rääkida allahindlusest: „Kas käibe prognoos ja klientide arv jäävad samaks? Kahjuks sellisel juhul jääb hind samaks.““

„See on liiga kõrge, eriti, kui see summa ei lisandu meie baasrahale. Valikut aga praegu pole. PZU on ainus, kes on kinnitanud, et saab selle ülesandega hakkama ja teeb reaalseid pakkumisi ning on valmis lepingu sõlmima. Tuleb ju ka arvestada, et ka kindlustusel on selle süsteemi käivitamisega seotult palju kulusid, mille katmiseks on vaja vahendid leida. Riigist oli rumal arvata, et see süsteem tekib iseenesest, ilma lisakulutusteta. See ei ole sama, mis mootorsõidukikindlustus, kus kahjude hindamisega saavad hakkama remonditöökojad. Inimene pole auto ja raviasutused ei ole remonditöökojad ja meedikud pole lukksepad või tehnikud, kes on valmis käigupealt ja tasuta hindama inimesele tekitatud tervisekahju hinda.“

„Ebanormaalne, et ühe arstiga perearstipraksist lüüakse sama vitsaga, millega suuri haiglaid.“

„Enim paneb mind nördima riigipoolne suhtumine. Tehakse seadus, lubatakse rahaline kate, aga nüüd riik omapoolsest finantseeringust osaliselt taandab.“

„Arvan, et kohustuslik vastutuskindlustus on Tervisekassa (riigi) poolne tõsine partnerlussuhte rikkumine, mis tuleb ettevõttele justkui topelt maksusüsteemina ja on põhjendamatult suur.“

Miks ei ole osa perearste pakkumist veel võtnud?

Kolmandik küsitlusele vastanud perearstidest ei olnud veel pakkumist võtnud. Küsimusele, miks nad seda ei olnud teinud, vastas 25 perearsti. Neist mitmed kirjutasid, et kuna hiljuti lisandusid PZU Kindlustuse kõrvale ka kindlustusmaaklerid, kes vahendavad välismaiseid pakkumisi, ootavad nad nende pakkumisi. Paljud tõid põhjusena välja ka selleks vajaliku rahalise katte puudumise, samuti oodatakse, mis ikkagi saama hakkab. Toome välja mõned vastused:

„See kõik on kuidagi segane, miks perearst, kes osutab teenust koolis, peaks lisaks kooliõe tegevusloa kindlustama?“

„Liiga palju vastuolulist infot, sõlmige – ärge sõlmige.“

„Ebaselge, mis saama hakkab.“

„Pole kindlust, mida valida, kartus, et pean maksma põhjendamatult kõrget hinda.“

Perearstid: kohustusliku kindlustuse oleks pidanud edasi lükkama

Küsisime kõikidelt vastajatelt, kas patsiendikindlustuse rakendamine oleks tulnud edasi lükata. Antud küsimusele laekus üle 100 sisuka vastuse, millest joonistub välja kriitiline suhtumine ja kindel soov kindlustuse edasilükkamiseks.

Peamiselt rõhutati, et kindlustuse rakendamiseks pole riigi poolt tagatud rahalist katet. Selle puudumine sunniks tervishoiuasutusi katma kulusid oma eelarvest või suurendama tasuliste teenuste hindu, mis mõjutaks negatiivselt patsiente. Arstide sõnul oleks tulnud enne seaduse rakendamist leida kindel rahastusallikas.

Perearstid on mures, et kindlustussüsteem on toores ning mitmed olulised detailid – alates majanduslike mõjude analüüsist kuni praktilise rakendamiseni – on läbi töötamata. Mõned arstid märkisid, et pole piisavalt selgeid juhiseid, kuidas kindlustusjuhtumeid käsitleda ning kuidas toimub vastutuse hindamine.

Paljud perearstid kritiseerisid olukorda, kus turul on ainult üks reaalne kindlustuspakkuja, mis jätab arstid valikuta. Monopoolne seisund võib aga suurendada teenuse hinda.

Mitmed perearstid leidsid, et tänases majandusolukorras ei oleks olnud mõistlik kindlustussüsteemi rakendada, kuna see suurendab tervishoiukulusid, mida riik ei suuda katta. Oodati pikemat rakendusperioodi. Perearstid tundsid, et süsteemi rakendamine on olnud halvasti kommunikeeritud ja arstid pole saanud selle kohta piisavat teavet või koolitust. See on tekitanud ebakindlust ja segadust.

Kokkuvõttes toetavad perearstid patsiendikindlustuse ideed, kuid praegusel kujul näevad nad vajadust süsteemi rakendamine edasi lükata, kuni puudused saavad lahendatud ning on olemas piisav rahastus ja toimiv kindlustusturg.

Toome välja mõned perearstide vastused küsimusele, kas kohustusliku vastutuskindlustuse rakendamine oleks tulnud edasi lükata:

„Jah, seadusandja oleks saanud tähtaja pikemalt kehtestada ja kehtestada seadusega sellele tähtajale eelneva tähtaja ka ametnikele majanduslike mõjuanalüüside, rakendusdetailide kehtestamiseks ja tsentraalse kindlustusseltsidega läbirääkimiste läbiviimiseks. Seda ei tehtud eelnõude ettevalmistajate kompetentsi puudulikkuse tõttu ja ka seadusandja puuduliku kompetentsi tõttu. Tervishoiukulude piiramise asemel suurendatakse tervishoiukulusid.“

„Jah. Kindlustusseltsid ei ole selleks valmis. Neil puudub kahjude hindamise süsteem, neil on puudu info võimalike kindlustusjuhtumite arvu ja tõsiduse kohta. Esmalt oleks pidanud käivitama patsiendiohutusjuhtumite registreerimissüsteemi. Riik peaks olema valmis. Riik peaks kohustusi pannes arvestama ka kohustuse reaalset hinda. Miks riik ei pannud seda kindlustusülesannet Tervisekassale? Tervisekassa ju nagunii seisab patsientide eest, jälgib, et meie tervishoiuks ettenähtud vahendeid kasutataks õigesti, seda ei kuritarvitataks.“

„Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik kindlustus on igatahes hea algatus. Samas, arvestades kindlustusjuhtumite statistiliste andmete puuduse, oleks mõistlik selle rakendamise edasi lükata.“

„Loomulikult oleks tulnud edasi lükata, sest tark ei torma. Kui riik annab tänasel päeval teada, et tegelikult on meditsiinisektoris kriis, raha ei ole ja vahendid võetakse reservidest, siis tuleks ka kriisile vastavalt käituda. Kui riikide, kus vastutuskindlustust juba on rakendatud, kogemus näitab, et kulutused hakkavad kindlalt tõusma, siis see on arutu ja vastutustundetu samm vastutuskindlustuse rakendust hetkel nõuda. Seadus peaks olema tehtud inimeste kaitseks kõigi osapoolte suhtes, kaasa arvatud riigi, kuid lõpuni analüüsimata ja osapoolte suhtes ebaproportsionaalsed kiirustavad otsused viivad selleni, et süsteem ise kurnab end välja. Ei ole piisavalt tehtud eeltööd kindlustuspakkujate vahel, neid praktiliselt lihtsalt pole. Pakkumised on ebaproportsionaalsed haiglatele versus perearstikeskustele (sh tervisekeskused versus üksikpraksised). Kui meil on arstide ressursi puudus, siis kas on olemas ka strateegiline plaan juhuks, kui vastava seaduse jõumeetodil rakendamisel, see ressurss veelgi väheneb?“

„Ei, on juba niigi kaua veninud see teema.“

„Ei, rahastust oleks tulnud planeerida.“

„Halvasti ettevalmistatud patsiendikindlustus on ka halvasti kommunikeeritud olulistele sidusrühmadele, sh perearstidele. Sellise olulise seadusandliku akti puhul peaks kõik osapooled olema aastaid ettevalmistatud ja omama kõrget valmisolekut akti jõustamise tagajärgedega toimetulekuks. Hetkel on selles osas täielik segadus. Palun rakendage plaan A ebaõnnestumise järel plaan B. Kui selline üldse eksisteerib.“

„Kindlasti tuleks edasi lükata. Asi on väga toores. Lahendamata on paljud küsimused. Kes maksab suurenenud töökoormuse eest? Sest kindel on see, et põhjendamatute kaebuste arv tõuseb ja mina pean hakkama nendele kaebustele põhjalikult vastama, seletusi andma. Lisanduvad patsientide ähvardused, et nad kaebavad, kui me ei tee nende soovitud uuringuid. Koormus Tervisekassa rahakotile suureneb ka selle arvelt, et igaks juhuks teeme mõttetuid uuringuid. Lepingu sõlmimisel küsitakse firma eelmise aasta käivet. Mis sel on seost patsiendivastutusega? Samas PZUd ei huvita minu töökogemus, teaduslik kraad, pädevus jne, mis loogiliselt peaksid arstlikku tegevust mõjutama. Pole täpselt selge missugused tegevused perearstide töös viivad tervisekahjustusteni? Kui suured ja sagedased sellised tegevused on? Meie tööst tulenev risk ei saa olla ülisuur, sest riskantsete ravidega me ei tegele. Samas kindlustussumma on ebaproportsionaalne ja kindlustusmakse arvutamiseks kasutakse aastakäivet. Kuidas on see seotud ravivigadega? See saab olla seotud ainult sellega, kui palju firma on suuteline maksma, et ta ei läheks pankrotti ja et kindlustusfirmal ei kaoks ära üks kindlustusvõtja. Ähvardus lõpetada tegevusluba – see on alandav! Tervisekassalt pole pakutud alternatiivi, kes hooldab siis minu haigeid?“

„Vastutuskindlustuse kogemuse puudumise perioodil oleks tulnud võtta rahvusvaheline pakkumine (näiteks Soomest), et vältida monostaatuses kindlustusfirma laostavat mõju Eesti meditsiinisüsteemile (eriti esmatasandile). Oluline on, et vastutuskindlustus laieneks ka erameditsiini asutustele ja apteekidele, kui nad teevad näiteks vaktsineerimist või meditsiinilist nõustamist.“

Med24 tänab küsitlusele vastanud perearste. Artikli koostamisel ja andmete analüüsimisel kasutasime ChatGPT abi.