MAGISTRITÖÖ | Esmatasand vajab juhtimiskompetentside tõstmist

Autor: Kadi Tomson, perearst

Minu magistritöö teemaks oli „Arst-juhtide juhtimisalased kompetentsid Eesti esmatasandi tervisekeskustes“. Sellealaseid uuringuid ei ole meil varem tehtud. Tegin kvalitatiivse uuringu Tallinna tervisekeskuste juhtide ekspertarvamuste ja kirjanduse põhjal.

Töö eesmärgiks oli tõsta Eesti esmatasandi tervisekeskuste (ETTK) juhtimise kvaliteeti, uurida, kuidas on tervisekeskused praegu juhitud, kaardistada efektiivseks juhtimiseks vajalikud kompetentsid ja luua ETTK juhi kompetentsimudel.

Perearstikeskus on esmane kontakt tervishoiusüsteemiga ja inimese peamine partner tervishoiuküsimustes. Tugev esmatasand võimaldab vähendada kulusid sekundaarse etapi ravis. Hea juhtimisega on võimalik ennetada probleeme ja tegeleda strateegilise planeerimisega, mitte ainult tulekahju kustutamisega ja kriiside ohjamisega.

Eesti perearstisüsteem sai alguse 1997. aastal, kui perearstidest said ettevõtjad, kellelt riik ostab teenust. See annab oma praksise korraldamisel teatud vabaduse, aga tegemist on siiski piiratud ettevõtlusega. Kui algselt osutati teenust üksikpraksiste kaudu, siis viimase kümnendi tendentsiks on koondumine tervisekeskustesse. See tagab suurema paindlikkuse töötajatele, ressursside efektiivsema majandamise ja võimaldab tagada arstiabi järjepidevuse ning hoida kvaliteeti.

Praegused tervisekeskuste juhid on valdavalt kolmes rollis samaaegselt – arstid, juhid ja ettevõtte omanikud. Keskmiselt on ühes tervisekeskuses 23 inimest meeskonnas ja keskmise suurusega tervisekeskuse nimistutes ca 10 000 patsienti. Suurema meeskonna haldamine nõuab juhtimisalaseid kompetentse, mida ülikoolis või residentuuris ei õpetata. Tervisekeskuse juhtimismudelisse on küll arvestatud väike juhtimiskulu, kuid tegelikult näiteks Eesti keskmise suurusega tervisekeskusele ei ole see raha piisav ei puhtalt administratiivse juhi ega ka lisaarsti palkamiseks, kui arst soovib ise juhtimisega tegeleda. Uuringust tuli välja, et kõik tervisekeskuste juhid on multitalendid – samal ajal peab olema mitmel tööpostil korraga ja kõik on pidanud juhtimiskompetentse lisaks iseseisvalt juurde õppima.

Magistritöö intervjuudest selgus, et ETTK juhtidel on raske leida tasakaalu kliinilise ja administratiivse töö vahel. Kliinilise ja administratiivse töö vahekord varieerus 25/75 ja 75/25 protsendi vahel. Olles nimistu omanik, siis järeleandmisi haigekassa poolt ei tehta, kuigi samaaegselt 100 protsenti arstitööd ja tervisekeskuse juhtimise tööd täies mahus ilma läbipõlemisohuta ei ole võimalik teha. Mitmed soovisid rohkem olla arstid, aga kõigile meeldis iseseisvus, paljud nautisid ettevõtja ja juhi rolli, mis pakkus neile rohkem väljakutseid kui ainult arsti töö. Ei ole ühtset juhi profiili, ETTK juhtimisel on palju improvisatsiooni. Palju on kõhutunde usaldamist, vähe maatriksite kasutamist. Intervjuudest tuli välja, et ETTK omanikel pole ressurssi, et palgata puhtalt administratiivseid juhte. Selleks pole piisavalt rahastust ja seetõttu peavadki tihti omanikud tegema korraga nii arsti, ETTK juhi kui ka firmaomaniku tööd. Piirangud ettevõtlusel, iganenud seadused ei lase rohkem ettevõtlusega tegeleda, et oleks võimalik sissetulekuid kasvatada ja palgata head administratiivjuhid.

Tervisekeskuse omanikul peaks olema võimalik valida, mil määral ja millises rollis ta soovib olla arst, juht või mõlemad. Milliste kompetentsidega tegeleb ta ise, millised soovib delegeerida või sisse osta väljastpoolt. See võimaldab efektiivsemalt töötada ja ennetada läbipõlemist. Praegu on tehtud justkui poolik lahendus – esmatasandi korraldamine on antud perearsti kätte, aga kuidas nad sellega hakkama saavad ning millised tööriistad ja kompetentsid neil selleks on, see on nende enda asi. Seetõttu on ka esmatasandi juhtimise ja pakutava teenuse kvaliteet väga ebaühtlane. Puudulikud juhtimisalased pädevused ja piirangud ettevõtlusega tegelemisel takistavad tervisekeskuste arengut ja riikliku arstiabi konkureerimist erameditsiiniga.

Tervisevaldkonna juhtimise õpe on Eestis puudulik ja see kajastub mitte ainult esmatasandil. Probleemiks on, et enamik arste on eesrindel ja neil on vähe võimu strateegiliste otsuste üle. Näiteks 80 protsenti tippjuhtidest tervishoius ei ole meditsiinitaustaga. On teada, et paljud spetsialistid ei soovi tegeleda juhtimisega, aga samas puudub neil autoriteet mitte-meditsiinilise taustaga juhtide suhtes. Samuti on palju meedikuid puudulike juhioskustega, ehkki uuringud näitavad, et ideaalis võiks tervishoiu valdkonna juht olla just meditsiinilise taustaga. Ülikoolis õpetatakse meedikuid süsteemis hakkama saama ja oma professionaalseid oskusi täiendama, aga mitte süsteemi tervikuna nägema, seda parandama ja arendama. Juhtimise parandamiseks on kaks varianti: kas võimaldada meedikutele lisaks professionaalsetele oskustele ka juhtimisõpet – see võiks olla kas lisatud peremeditsiini residentuuri või anda võimalus end sellealaselt täiendada kõikidel meedikutel, kes soovivad areneda spetsialistist juhiks ja sellist karjäärisuunda valida. Teine variant on luua ülikoolides eraldi õppekava tervishoiuvaldkonna juhtimise õppimiseks, mis on põhjalikum kui praegune ainuke Eestis pakutav EBSi tervishoiuvaldkonna juhi arenguprogramm.

Ideaalis võiks tervisekeskuse juht olla kliiniliste teadmistega juht. Kuna on vähe heade juhtimisalaste oskustega meedikuid ja kui juhil on muud kompetentsid olemas, siis ei pea ta ilmtingimata olema meediku taustaga. Siiski peab ta väga hästi tundma valdkonda ja selle tundmaõppimine võib võtta aastaid. Selge visioon, meeskonnatöö ja finantsalased teadmised on olulised, samuti inimesed ja personalitöö. Kompetentsimudeli alustalad on strateegilised oskused, inimeste juhtimine ja interpersonaalsed oskused, protsesside juhtimine. Need on tegelikult universaalsed juhtimisalased kompetentsid, aga lisaks nendele on vaja omandada arusaam valdkonna spetsiifikast.

Üle peaks vaatama haigekassa rahastusmudeli ja tagada piisav ressurss ETTK juhtimiskompetentside tagamiseks ilma, et arstiabi kvaliteet personali või muude ressursside puuduse tõttu kannataks ja et tervisekeskus suudaks ka personali palkamisel konkureerida erameditsiiniasutustega. ETTK-l võiks olla võimalus suurendada oma tulubaasi ja pakutavate teenuste valikut, sest see motiveeriks juhte oma keskust edasi arendama.

Eesti perearsti kvaliteedisüsteemi tuleks lisada juhtimisalased indikaatorid ja siduda rahastus juhtimise kvaliteediga. Tõsine probleem on perearstide teenuse ebaühtlane tase. Selle üks põhjus on arstide ja õdede puudus, eriti maapiirkondades. Teine põhjus on erisuste puudumine rahastuses – kui näiteks üks perearstikeskus ei ole mitme nädala jooksul kättesaadav või patsiendi käsitlus pinnapealne, aga teine perearst suhtleb oma patsientidega 10 korda ühes kuus, teeb analüüse ja uuringuid, e-konsulteerib ja pingutab patsiendi ravi nimel hoopis rohkem, siis rahastuses perearsti jaoks erinevust ei ole, ehkki teenuse kvaliteet on väga erinev.