Kuulmislanguse ja kognitiivse võimekuse seosed

Artikkel ilmus aprilli Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Perearsti artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Autor: Sandra Vill, audioloog, Tartu Ülikooli Kliinikum

Nii kuulmislangust kui dementsust esineb vanematel inimestel väga sagedasti. Viimastel aastatel on nende seost järjest rohkem uuritud, eriti seda milline mõju võib kuulmislangusel olla kognitiivsele võimekusele. Võib öelda, et kuulmislanguse ennetamine ja sümptomaatika vähendamine mõjub positiivselt kuulmisprobleemidele ning vähendab ka dementsuse tekke tõenäosust.

Erinevad Eesti kuulmisspetsialistid oletavad, et kuulmislangust esineb umbes 20%-l Eesti elanikkonnast. Teiste riikide uuringute põhjal saab öelda, et nendest umbes 60% on üle 50 aasta vanused inimesed (1).

Kuulmislangus

Kuulmislangus pole seega ainult vanemate inimeste probleem, sest kuulmislangust võib esineda igas vanuses ning erinevate probleemide tõttu. Näiteks võivad kuulmislangust põhjustada geneetiline eelsoodumus, pea- või kõrvatrauma, kõrvapõletik või koguni äkk-kuulmislangus (2, 3). Järjest rohkem räägitakse müra mõjust kuulmisele ning seega on suuremas ohugrupis müras töötavad inimesed, nagu ehitajad, muusikud või need, kes puutuvad kokku militaarmüraga (3). Lisaks võib pidev mürarohkes olukorras olemine suurendada erinevate terviseprobleemide teket, sealhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste või une- ja ainevahetushäirete teket.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prognooside kohaselt on aastaks 2050 kuulmislangus igal neljandal inimesel, kellest omakorda iga neljas vajab seoses oma kuulmisega tervishoiusüsteemi abi (3). Suuresti on see seotud müraga kokkupuutuvate noortega, kes ei pruugi olla teadlikud, millisesse ohtu nad end iga päev seavad, kuid kindlasti ka vananeva rahvastikuga.

Kuulmislangus ei tähenda ainult selliseid kuulmisprobleeme nagu sage üleküsimine, televiisori heli kõvemaks panemine või tinnituse ehk kõrvavilina või -kohina kuulmine. See võib tähendada ka emotsionaalseid raskusi, sotsiaalset eraldatust, stressi, ärevust ja isegi depressiooni. Suurem risk kuulmislanguseks ja seega kuulmislangusest tingitud probleemideks on meestel, sest mehed töötavad tihti valjemas müras ning tegelevad hobidega, mis on mürarikkamad.

Dementsus

Dementsus on sündroom, mis mõjutab mälu, kognitiivset võimekust ning igapäevaste tegevustega hakkamasaamist. Sarnaselt kuulmislangusega on ka dementsusega inimeste arv suurenemas – ennustatakse, et 2030. aastaks on maailmas 82 miljonit dementset inimest (4).

Ka Eestis on märgata dementsusega patsientide arvu kasvu – rahvusvahelise organisatsiooni Alzheimer Europe ennustustel on 2050. aastaks Eestis üle 35 000 dementsusega inimese (5). Kuna nii kuulmislangus kui dementsus on rohkem iseloomulikud vanemas eas, võivad need teineteist paljugi mõjutada. Järjest rohkem on hakatud uurima kuulmislanguse ja kognitiivse võimekuse seost. Seda teemat tõsteti esile juba 80ndatel aastatel (6, 7) ning seoseid ja ühiseid tegureid on aastatega kogunenud järjest enam.

Siinkohal on tähtis aga pidada meeles, et dementsuse esinemisel võib olla raske eristada kuulmishäiret mälu- ja tähelepanuprobleemidest. Näiteks juba ainuüksi kuulmistesti tegemisel peab kaaluma, kas patsient pigem ei kuulnud heli kuulmislanguse tõttu või kadus ta tähelepanu testi tegemise jooksul. Piir nende kahe vahel võib olla raskesti arusaadav ning seetõttu on tähtis lähedastelt lisainfot saada ja kuulmisuuringuid sooritada suure ettevaatlikkusega.

Kuulmislanguse mõju kognitiivsele võimekusele

Võrreldes tavakuuljatega on kuulmislangusega inimestel suurem dementsuse tekke risk (6–9). Kindlat ühte põhjust selleks leitud pole, kuid on erinevaid teooriaid. Üheks põhjuseks peetakse aju liigset kurnamist kuulmislanguse tõttu (10, 11). Kuulmislangus võib mõjutada aju võimet töödelda helisid ning vähendada kõnest arusaamist, mis tähendab, et kuulmislanguse tekkel võib aju püüda kompenseerida kuulmispuudulikkust, mis viib täiendava koormuse tekkimiseni ajus. Üleliigne mentaalne koormus võib mõjuda ka emotsionaalselt kurnavalt.

Teine põhjus võib olla sotsiaalses isolatsioonis, kus vähene suhtlemine võib viia kognitiivsete võimete halvenemiseni, mis omakorda mõjutab dementsuse teket (10, 11). Tüüpiliselt on probleem selles, et patsiendid n-ö kuulevad küll, aga aru ei saa, kõne selgus on mõjutatud, ning kui nad paluvad vestluspartneril öeldut korrata, peaks olukord lihtsamaks muutuma. Kui aga sellised olukorrad hakkavad sagedamini korduma või üleküsimise võimalus puudub (teatrietendused, suuremas grupis rääkimine), võib kuulmislangusega inimene oma kuulmislangust häbeneda ning üleküsimise asemel hoopis pigem vestlusi vältida. Alguses välditakse keerulisemaid teemasid, seda eriti seoses uue infoga, sest sellises olukorras on tunduvalt raskem poolikust infost ise järeldusi teha. Tähelepanu hajumine ja enesekindluse kadumine võivad tõsiselt mõjutada seltskonnas olemist ja muuta olukorra vaegkuuljale pigem ebameeldivaks. Edaspidi võib tunduda, et lihtsam on mitte nii palju vaeva näha ning suhtlemisest loobutakse järjest rohkem. Sotsiaalsetest olukordades eemaldumine ning lõpuks nende vältimine vähendab igapäevast kokkupuudet teiste inimestega ja seega võib teha kuulmislangusega inimese eraklikuks (12). Isolatsioon ja frustratsioon oma olukorra pärast ei ole vanematel kuulmislangusega inimestel ebatavaline olukord. Kuna kõne kuulmist on vähem, halveneb kõnest arusaamine veel rohkem, mis toob kaasa lisafrustratsiooni. Selle teooria jätkuks (vahel ka iseseisva teooriana) arvatakse, et pidevas n-ö vaikuse maailmas hakkab aju helisid unustama, mis vähendab sünapseid neuronite vahel, see mõjutab aju tööd ning loob hea aluse dementsuse tekkeks (10, 11).

Kolmanda põhjusena saab välja tuua info degradeerumise. Kuulmislangusega vanemad patsiendid proovivad kuulmislangust kompenseerida teiste kognitiivsete protsesside arvelt, eriti just kõrgema taseme kognitiivsete protsesside arvelt nagu mälu ja tähelepanu (10, 11, 13), mis on aga igapäevaseks hakkamasaamiseks väga olulised. On ka teisi hüpoteese nagu dementsuse ja kuulmislanguse ühise lüli ehk kolmanda teguri olemasolu, mis võib põhjustada mõlemat (10, 11). Ühisteks põhjustajateks arvatakse geneetilist eelsoodumust, veresoonkonna-südamehaiguseid ning sotsiaalseid suhteid (või nende vähesust).

Dementsuse risk peaaegu kahekordistub, kui patsiendil on (re)habiliteerimata kerge kuulmislangus (14), rääkimata mõõdukast-raskest kuulmislangusest. Keskeas esinev kuulmislangus (45–65-aastastel) on dementsuse tekke kõige suurem muudetav riskifaktor (14). Mida varem kuulmisrehabilitatsiooniga tegeleda, seda paremini suudame dementsuse teket ennetada.

Kurtide kogukonnas ei ole võrreldes tavakuuljatega leitud suuremat dementsuse riski, kuid uuringud sel alal on kesised. On arvatud, et teadlikkus dementsusest võib kurtide kogukonnas olla väiksem ja seega on esmaseid märke raskem märgata (15).

Ennetamine

Tihti on kuulmislangus jääva loomuga, eriti sisekõrvaprobleemide korral, nagu vanuseline kuulmislangus, ning seda välja ravida pole võimalik. Küll on aga abivahendeid, mida kasutades saab kuulmislanguse sümptomaatikat leevendada. Dementsuse ennetamise raporti (14) järgi vähendab kuulmislanguse korral dementsuse tekkimise riski kuuldeaparaatide kandmine. Seda kinnitavad erinevad uuringud (16, 17), kus uuriti kuuldeaparaatide positiivset mõju kognitsioonile. Kui kuulmislangus esineb mõlemas kõrvas, on kasulik kanda kuuldeaparaate mõlemas kõrvas. See mitte ainult ei taga paremat kuulmist müras, vaid annab ka parema suunakuulmise ja kõnest arusaamise, mis omakorda vähendab aju kurnamist. Mida varem kuuldeaparaat saada ning mida tihedamalt seda kasutada, seda väiksem on kuulmislanguse negatiivne mõju igapäevaelule. Kuuldeaparaadiga harjumine võtab aega ning seetõttu on eakatel (80+ vanuses) ja/või kognitiivse võimekuse vähenemisega inimestel tunduvalt raskem kuuldeaparaadiga harjuda.

Bilateraalse kuulmislanguse korral on aga tavaline, et patsient kasutab kuuldeaparaati vaid ühes kõrvas. Põhjusteks võivad olla aparaadi kallis hind või arvamus, et üks kuuldeaparaat on piisav. Suurem probleem tekib aga siis, kui kuuldeaparaat on ostetud, kuid patsient seda ei kasuta. Ka siin võib põhjuseid olla erinevaid – suured (või liiga väikesed) ootused aparaadile, ebapiisavad oskused aparaadi kasutamiseks, kuuldeaparaat pole õigesti programmeeritud. Kõik on enamasti asjad, mida saab ennetada või parandada. Samas tuleb alati meeles pidada, et kuuldeaparaat on vaid abivahend ning teatud piirangud siiski jäävad.

Teatrietenduste ja teleprogrammide kättesaadavamaks tegemine (subtiitrid, silmussüsteemi võimalus jm) ning üldiselt kuulmistehnoloogiasse investeerimine aitaks vähendada kuulmislangusega inimeste igapäevaseid raskusi ning oleks kokkuvõttes väga kuluefektiivne (18, 19).

Samuti võivad palju abiks olla kommunikatsioonitehnikad. Taustamüra vähendamine ja vaegkuulja tähelepanu saamine enne suhtlemise alustamist aitavad parandada suhtlemist. Lisaks tunneb kuulmislangusega inimene ennast siis ka mugavamalt, mistõttu ei muutu suhtlussituatsioonid ebamugavamaks ning selliste olukordade vältimise vajadus väheneb. Kommunikatsioonitehnikate alla lähevad ka hästi valgustatud tuba (et oleks lihtsam nägu näha ja seega suult lugeda) ning aeglasemalt rääkimine (2).

Kokkuvõtteks

Kuulmislangus on dementsuse tekke kõige suurem muudetav riskifaktor ning aegsasti (re)habiliteeritud kuulmislangus võib aidata ennetada kognitiivseid probleeme. Kui dementsuse algust õnnestuks inimestel edasi lükata aasta võrra, siis ennustatakse, et aastaks 2050 võib dementsuse levimus väheneda 10% (14).

Kuulmislangus mõjutab igapäevast suhtlemist ning kuulmislanguse sümptomaatika vähendamine kuuldeaparaatide abil parandab kõnest arusaamist ja suurendab sotsiaalset aktiivsust. Lisaks parandab parem kuulmine aju võimet töödelda helisid, seekaudu vähendades aju ülekoormust ning dementsuse tekke riski. On väga tähtis, et kuulmislangusega patsiendid saaksid abi võimalikult vara, et ennetada võimalikke terviseprobleeme tulevikus.

Kasutatud kirjandus

1. Haile LM, Kamenov K, Briant PS, et al. Hearing loss prevalence and years lived with disability, 1990–2019: findings from the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet 2021 Mar 13; 397 (10278): 996–1009.
2. Katz J. Handbook of Clinical Audiology. Baltimore: Williams ja Wilkins, 1994.
3. World Health Organization. World report on hearing. World Health Organization; 2021 Mar 3. https://www.who.int/publications/i/item/9789240020481
4. World Health Organization. Dementia: number of people affected to triple in next 30 years. World Health Organization; 2017. http://www.who.int/mediacentre/news/releases/2017/dementia-triple-affect...
5. Alzheimer Europe. Dementia in Europe yearbook 2019. Estimating the prevalence of dementia in Europe. Alzheimer Europe, 2020. https://www.alzheimer-europe.org/sites/default/files/alzheimer_europe_de...
6. Weinstein BE. Hearing loss and senile dementia in the institutionalized elderly. Clinical Gerontologist. 1986 Mar 13; 4 (3): 3–15.
7. Uhlmann RF, Larson EB, Rees TS, et al. Relationship of hearing impairment to dementia and cognitive dysfunction in older adults. Jama. 1989 Apr 7; 261 (13): 1916-9.
8. Golub JS, Brickman AM, Ciarleglio AJ, et al. Association of subclinical hearing loss with cognitive performance. JAMA Otolaryngology–Head & Neck Surgery 2020 Jan 1; 146 (1): 57–67.
9. Kim SY, Lim JS, Kong IG, et al. Hearing impairment and the risk of neurodegenerative dementia: a longitudinal follow-up study using a national sample cohort. Scientific reports 2018 Oct 15; 8 (1): 15266.
10. Griffiths TD, Lad M, Kumar S, et al. How can hearing loss cause dementia?. Neuron 2020 Nov 11; 108 (3): 401–12.
11. Wayne RV, Johnsrude IS. A review of causal mechanisms underlying the link between age-related hearing loss and cognitive decline. Ageing research reviews. 2015 Sep 1; 23: 154–66.
12. Ciorba A, Bianchini C, Pelucchi S, et al. The impact of hearing loss on the quality of life of elderly adults. Clinical interventions in aging 2012 Jun 15: 159–63.
13. Peelle JE. Listening effort: How the cognitive consequences of acoustic challenge are reflected in brain and behavior. Ear and hearing 2018 Mar; 39 (2): 204.
14. Livingston G, Huntley J, Sommerlad A, et al. Dementia prevention, intervention, and care: 2020 report of the Lancet Commission. The Lancet 2020 Aug 8; 396 (10248): 413–46.
15. Ferguson-Coleman E, Keady J, Young A. Dementia and the Deaf community: knowledge and service access. Aging & mental health 2014 Aug 18; 18 (6): 674–82.
16. Brewster KK, Pavlicova M, Stein A, et al. A pilot randomized controlled trial of hearing aids to improve mood and cognition in older adults. International journal of geriatric psychiatry 2020 Aug; 35 (8): 842–50.
17. Mahmoudi E, Basu T, Langa K, et al. Can hearing aids delay time to diagnosis of dementia, depression, or falls in older adults? Journal of the American Geriatrics Society 2019 Nov; 67 (11): 2362–9.
18. Tordrup D, Smith R, Kamenov K, et al. Global return on investment and cost-effectiveness of WHO's HEAR interventions for hearing loss: a modelling study. The Lancet Global Health 2022 Jan 1; 10 (1): e52–62.
19. de Kervasdoué J, Hartmann L. Economic impact of hearing loss in France and developed countries. Doctoral dissertation, CNAM; European Association of Hearing Aid Professionals, 2016.