Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused: kokkuvõte hiljutisest kopsuarstide seminarist

Astma on heterogeenne haigus, mida iseloomustab ajas muutliku intensiivsusega krooniline hingamisteede põletik. Astmelise astmaravi eesmärk on saavutada optimaalse ravikoormuse juures hea astmakontroll, kus puuduvad igapäevased sümptomid ja ägenemise risk tulevikus (The Global Initiative for Asthma, GINA) (vt joonis 1) (1). Raske astma korral ei ole vaatamata tõhustatud ravile täielik kontroll haiguse üle saavutatud või kontroll on saavutatav ainult maksimaalse raviga (1). Suure ravikoormusega astmat esineb astmahaigete seas ligi 24%-l, 17%-l esineb raskesti ravitavat astmat ning umbes 3,7%-l on tõeliselt raske astma (2). Tuginedes nii Eesti kui ka rahvusvahelistele andmetele võiks raskesti ravitavat astmat olla Eestis umbes 1500–2000 patsiendil, kellest umbes 400–800 patsiendil võiks olla tõeliselt raske astma (3, 4).