Koroonakriis tõi muudatused meie ajaarvamises ja tegutsemises

Koroonakriis tõi esile mitmed nõrkused meie praeguses tervishoiusüsteemis. Esmalt oli probleeme vajalike ressursside kättesaadavusega: puudusid respiraatorid, kaitsevahendid ja ennekõike inimesed. Meil Eestis õnneks oluliselt vähem, aga mujal maailmas tuli maksta nende vajakajäämiste tõttu väga kõrget hinda ehk tervishoiutöötajate haigestumiste ja surmadega. Praegu, koroonaepideemia teise laine ajal on meil loodetavasti piisav varustus enda kaitsmiseks olemas. Jätkuvalt peame aga tegelema selle kriisiga seotud emotsionaalsete probleemidega. Kõiki, ehkki erineval määral, puudutab stress, mis levib peaaegu sama kiiresti kui pandeemia ise. Sotsiaalmeedial on võimas roll ebakindluse või isegi paanika edastamisel. Ebakindlus, üksindus, ahastus, hirm oma lähedaste kaotuse, aga ka lähedastega kokkupuutumise ja nakkamise võimaluse ees, toetuse puudumine ja isoleeritus on märksõnad, mis iseloomustavad seda küllaltki lühikest perioodi, mis on kokku kestnud 8–9 kuud.