Keda PCR testile suunata, keda mitte? Terviseamet selgitab

Keda ei pea enam PCR testile suunama?

Alates 7. veebruarist 2022 ei soovita Terviseamet positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR testiga. Samamoodi ei soovitata minna PCR testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt COVID-19 haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud COVID-19 haigusele viitavad sümptomid. Kokkuvõtvalt ei pea PCR tegema need inimesed, kelle puhul piisab haiguse diagnoosimiseks muudest vahenditest.

Kas kodune kiirtest on COVID diagnoosi aluseks?

Diagnoosi paneb arst vastavalt patsiendi poolt antavale infole, kliinilisele pildile ning kui kodune kiirtest osutub positiivseks, saab selle alusel diagnoosida ka COVID-19.

Kuidas haigestumist kodeerida? Mis diagnoosid lähevad sel juhul haiguslooga seotud raviarvetele?

Kui patsient on saanud kiirtestiga positiivse tulemuse või tal on tekkinud nakkusekandjaga kokkupuutumise järel sümptomid, käsitletakse neid kui nakatunuid ning ravilukku lisatakse kaasuva diagnoosina laboratoorselt kinnitamata COVID-19.

Keda tuleb ka edaspidi PCR testile suunata?

Perearstid suunavad PCR testile eelkõige need patsiendid, kel on tekkinud ägeda respiratoorse infektsiooni sümptomid ja kes ei ole teinud või kellel ei ole võimalik teha kiirtesti. PCR testile võib suunata ka sellisel juhul, kui patsient tegi kiirtesti, mille tulemus osutus negatiivseks, kuid tal on ägedad viirusnakkuse sümptomid ja tekib põhjendatud kahtlus, et kiirtesti tulemus võib olla valenegatiivne. Samuti on vähemalt veebruari lõpuni lubatud saata PCR testile need patsiendid, kel on viirushaiguse sümptomid ja nad soovivad lisaks diagnoosile saada Euroopa Liidu läbipõdemistõendit. Hetkel saab EL-i digitõendi üksnes PCR testi alusel.

Millised on muutused seoses karantiini jäämisega? Näiteks laste puhul.

7. veebruarist ei pea vaktsineerimata lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma, kui neil puuduvad haigustunnused. Leevendus kehtib kõigile kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele lastele ja õppijatele, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses. Erand ei kehti nendel juhtudel, kui lapse või õpilase kontakt COVID-19 haigega toimus mujal kui nimetatud asutustes, näiteks pereringis. Sellisel juhul tuleb vaktsineerimata lähikontaktsel lapsel endiselt 7 päevaks koju jääda. Põhimõtted kehtivad üksnes lastele, mitte näiteks õppeasutuse töötajatele või õpetajatele.

Lisaks lastele muutusid põhimõtted tervishoiutöötajate karantiinile. Uuendatud põhimõte kohaselt võib tervishoiutöötaja asuda täitma edasilükkamatuid tööülesandeid, olles nakatunud COVID-19 haigusesse, kui tema sümptomid on taandumas ning isik võtab kasutusele kõik Terviseameti kehtestatud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Tervishoiutöötaja võib sellisel juhul täita üksnes tööülesanded ning muudes koduvälistes tegevustes osalemine pole lubatud.

Kuidas peavad haigestunud tervishoiutöötajad ise uute reeglite kohaselt käituma?

Tervishoiuasutuste personali tööle lubamine enne karantiiniaja lõppu on tööandja kaalutletud otsus, mille langetamisel peab arvestama kõikide võimalike riskidega. Tööle naasva töötaja haigestumisest peaks olema möödas 5–7 päeva, samuti ei tohi töötajal olla viimase 24 tunni jooksul palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ning teised ägedale respiratoorsele haigusele viitavad sümptomid peavad olema taandumas. Tööandja peab tagama, et karantiiniperioodil tööle lubatud töötaja võtab kasutusele kõik Terviseameti kehtestatud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Näiteks peab tööle lubatud töötaja kandma väljahingamisklapita FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Muudatus tuleneb nakatumise suurest tõusust ning haiglate, kiirabi, perearstide või muude tervishoiuteenuse osutajate töö võib sattuda ohtu mitte suurest hulgast patsientidest, vaid haigestunud haiglatöötajatest või perearstikeskuse töötajatest tulenevalt ja seega ei ole kedagi, kes patsiente raviks.