Kardiovaskulaarsüsteemi radioloogiliste uuringute võimalustest Eestis – ülevaade perearstile

Rindkere röntgeniülesvõte jääb sageli esmasuuringuks tänu heale kättesaadavusele, soodsale hinnale ja ohutusele. Selle uuringu keskmine kiirgusdoos on väga väike, ulatudes kuni 0,1 mSv (2). Ägeda rindkerevaluga patsientidel saab rindkereülesvõtte abil diagnoosida pneumotooraksit ja roidemurde. On võimalik kahtlustada ka aordi aneurüsmi ja kopsuarteri trombembooliat, kuid röntgeniülesvõtte tundlikkus on nende patoloogiate korral suhteliselt väike (3). Rindkere röntgeniülesvõte võimaldab anda esmast hinnangut südame suurusele, määrates kardiotorakaalindeksi, hinnata kopsupaisu ja pleuraefusiooni olemasolu. Külgülesvõte on tundlikum pleuraefusiooni tuvastamisel: varjustus lateraalsiinuste projektsioonis on diagnoositav, kui pleuraõõntes on vähemalt 50 ml vedelikku. Posteroanterioorsel ülesvõttel saab pleuraefusiooni diagnoosida, kui selle hulk ületab 200–300 ml.