Jelena Pitel: kui Narva tulin, siis oli mul siinset töökorraldust raske mõista

Kui kaua olete praeguseks perearstina töötanud ja miks valisite peremeditsiini eriala?

Töötan Narvas perearstina viimased kuus aastat. Kui 2010. aastal arstiteaduskonna lõpetasin, siis valisin residentuuri astumisel kahe eriala, pediaatria ja peremeditsiini vahel. Esimene valik oli peremeditsiin, kuna minu arvates on see ainuke väga mitmekesine eriala – oled oma nimistu patsientidele nii arst, tuttav, lähedane, sugulane, psühholoog kui ka õpetaja. Perearst on inimene, keda usaldatakse ja usutakse, kes on alati lähedal, kelle soovitused on sageli hädavajalikud. Väga huvitav on jälgida, kuidas minu patsiendid elavad, näha lähedalt, kuidas laps kasvab täiskasvanuks. Tunnen oma patsiente, tean nende peresid, tean, mis haigusi nad põevad, ja arstile on sellest oma töös palju abi, kui ta tunneb oma inimesi hästi.

Milline on teie perearstikeskuse töökorraldus?

Meie perearstikeskuses on kaks oma nimistuga perearsti, üks abiarst ja neli pereõde. Õnneks käivad meie juures aeg-ajalt tööl ka üliõpilased ja residendid – see on Ida-Virumaal päris haruldane.

Töötame ühtse meeskonnana, kus kõigil on oma ülesanded. Ausalt öeldes oli perearstitöö Narvas minu jaoks täiesti erinev võrreldes perearsti- ja pereõetööga Tallinnas või Tartus, kus töötasin residentuuri ajal. Kui Narva tulin, siis oli mul siinset töökorraldust raske mõista ja keeruline sellist tööstiili üle võtta, kuna ülikoolis õpetati mind teistmoodi.

Viimase kolme aastaga olen õpetanud oma pereõed teistmoodi töötama, kuna varem oli töö keskuses korraldatud minu jaoks vastuvõetamatult. Muuhulgas õppisime koos kasutama Medisofti programmi. Vahetasime käsitsi kirjutamise arvutitöö vastu – registratuur, e-kirjade teel patsientidega suhtlemine–, õpetasime patsiente ennast vastuvõtule registreerima. See oli väga raske, kuna enne olid patsiendid harjunud tulema perearstikeskusesse suvalisel ajal, eriti siis, kui perearsti auto oli keskuse ette pargitud.

Alguses proovisin keskuses teha pisikirurgiat, kuid seda võimalust tuli ette liiga harva. Ida-Virumaa patsiendid ei ole sellega eriti harjunud ega ka nõus, et perearst näiteks dreenib furunkulit või opereerib sissekasvanud küünt. Siinsetel inimestel on komme minna eriarsti konsultatsioonile isegi siis, kui selleks vajadust pole. Seega on suur probleem ka see, kuidas panna patsiendid usaldama perearsti.

Meie keskuses ei ole füsioteraapia- ega ämmaemandateenust, kuid tulevikus plaanin pakkuda koduõenduse teenust, kui see õnnestub.

Milliste haigustega peate praegusel ajal oma keskuses kõige rohkem tegelema?

Praegu tegelevad kõik arstid väga palju COVID-19-sse nakatunud patsientidega. Kuid krooniliste haigustega inimesed, nagu hüpertoonikud, diabeetikud, südamepuudulikkusega patsiendid ei ole ka kuhugi kadunud. Seega teeme vaatamata praegusele olukorrale tasapisi edasi ka oma igapäevast tööd.

Narva haiglas ja Ida-Viru haiglas on puudus eriarstidest. Kuidas see teie tööd mõjutab?

See mõjutab meie tööd väga negatiivselt. Meie linnas näiteks ei ole ühtegi reumatoloogi ja hematoloogi. Teiste erialade spetsialistid – onkoloogid, nefroloogid – käivad siin vastuvõtte tegemas üks või kaks korda kuus. See kõik raskendab perearsti tööd, ning kujutage ette, kuidas see raskendab veel patsientide elu ja mõjutab nende ravi kvaliteeti. Patsiendid peavad otsima eriarstiabi teisest linnast. Ainult väike osa inimesi saab seda endale lubada.

Kui palju Te oma töös e-konsultatsiooni kasutate?

Mina kasutan väga palju e-konsultatsiooni, just seepärast, et meie regioonis on puudus nii paljudest eriarstidest. Iga nädal teen kindlasti 1–4 e-konsultatsiooni. See lihtsustab igapäevatööd märkimisväärselt. Patsiendid saavad kiiresti, nelja tööpäeva jooksul, abi, nõu ja vajaliku konsultatsiooni. Neid kutsutakse vajadusel kiiremini vastuvõtule. See on suurepärane võimalus perearstile ja tema patsiendile.

Millised ülesanded võiks perearstidelt kohe ära võtta?

On mõned ülesanded, mida minu arvates võiks täita keegi teine, nagu viimati perearstidele üle antud surmatõendi vormistamine.

Mis võiks Eesti tervishoius tervikuna teistmoodi olla?

Arvan, et Eesti tervishoid on väga heal tasemel, kui võrrelda teiste riikidega. Mina arendaksin meie süsteemi praegusel suunal edasi.

Kui palju jõuate ennast praegusel ajal koolitada ja kui palju saavad koolitustel osaleda teie pereõed?

Arvan, et praegusel ajal on palju rohkem võimalusi ennast koolitada, kuna pakutakse nii palju veebiseminare. Kõikidel koolitustel aga kahjuks osaleda ei jõua. Pärast pikka tööpäeva on küllaltki raske leida aega enda koolitamiseks, kuna kodus ootavad pereliikmed – lapsed ja mees –, kes tahavad samuti mind näha. Mu tütar ütles hiljuti, et emme, mina ei taha kunagi arstiks saada, sest sa töötad kogu aeg. Ajanappusest hoolimata püüan siiski ennast pidevalt koolitada.

Veel raskem on koolitusel osaleda meie pereõdedel. Viimase aasta jooksul on nad osalenud kas ühel või kahel õdedele korraldatud veebiseminaril. Minu arvates pakutakse pereõdedele praegusel ajal küll vähem koolitusi.

Kui hästi on Narva perearstid kursis Eesti Perearstide Seltsi tegevustega ja kas Ida-Virumaa perearstide hääl on seltsis kuulda?

Viimase poole aasta jooksul tunnen, et 90% siinsetest perearstidest on nüüd Eesti Perearstide Seltsi tegevustega rohkem kursis. Selle eest tuleb tänada dr Alina Terepit, kuna tema on selle nimel väga palju teinud. Ta korraldab igal kolmapäeval Zoomis venekeelset koosolekut, kus saavad kokku Ida-Virumaa perearstid – kuulame uudiseid, küsime nõu, räägime oma probleemidest. See kõik on meie arstidele väga kasulik, kuna keelebarjääri tõttu ei jõua vajalik info siinsete perearstideni. Tunnen, et perearstide selts aitab, kuulab ja toetab meid. Tahan tänada kõik seltsi liikmeid enda ja Narva perearstide poolt.

Milline on olnud Narva inimeste meelsus COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes?

Ida-Virumaal on vaktsineerimisega hõlmatus liiga väike, vaatamata sellele, et haigestumise protsent on meie regioonis päris suur. Miks inimesed ei taha end kaitsta? Raske öelda ja selgitada. Inimesed valivad endale vaktsiini. Suurem osa nendest, kes ootavad Sputnikut, arvavad, see on kõige ohutum ja parem vaktsiin. Teine osa kardab kõrvaltoimeid ja surra vaktsiini kätte. Siinsed inimesed elavad Venemaa piiril ning infoallikaid, mida lugeda ja kuulata, on seetõttu rohkem.

Kui Ida-Virumaal käivitus 1 + 1 vaktsineerimise programm, siis meie keskusesse tuli küll nooremaid vaktsiinisoovijaid koos vanema, 70+ vanuses sugulasega, et saada ka ise vaktsiini n-ö boonusena. Vaktsineerimise järjekorras on praegu ikka rohkem nooremad kui keskealised või eakad. Näen, et nooremad tulevad hea meelega end vaktsineerima ja uurivad, millal saavad endale vaktsiini teha. Pakun, et see võib olla seotud reisimisega. Nooremad inimesed reisivad tänapäeval palju, praeguses maailmas ilma süstita nii vabalt reisida ei saa.

Kuidas on Teie hinnangul tuldud toime COVID-19 pandeemiaga Narvas ja Ida-Virumaal üldiselt?

Minu arvates oli Narva perearstidel COVID-pandeemiaga päris raske. Enamuse ajast tegid perearstid tööd telefoni ja e-posti teel. Töötasime eelmisel kevadel ja töötame praegugi nii tööpäevadel kui ka nädalavahetusel.

Alguses olid inimesed kerges paanikas, ei teadnud, kuidas viirusega hakkama saada, endale töövõimetuslehte vormistada. Isolatsiooni reeglid muutusid pidevalt. Iga 1–2 nädala jooksul tuli midagi uut. Kahjuks on meie linnas palju arste, ka minu kolleeg, kes on juba pensionärid, ning nende oskused on mõnes mõttes vananenud ja sellepärast oli pandeemia tingimustes väga raske tööd teha. Kuigi alguses oli keeruline ja kohati tundus, et ka võimatu, siis nüüd on ikka palju kergem ja arusaadavam.

Kui hästi on teieni jõudnud riigilt ja perearstide seltsilt COVID-pandeemiat puudutav info?

Minu arvates jõuab info meieni kiiresti ja hästi. Pandeemia alguses oli infot nii palju, et ei jõudnud iga päev oma e-posti korralikult läbi lugeda. Pandeemia tabas meid ootamatult ja tuli kiiresti endal mõelda, kuidas õigesti hakkama saada. Muidugi saime informatsiooni Eesti Perearstide Seltsist, terviseametist ja haigekassast. Mina edastasin omalt poolt kõigile meie keskuse töötajatele informatsiooni ka vene keeles, et kiirendada õigete otsuste tegemist.

Ma arvan, et vaatamata kõigele on perearstid Narvas hästi hakkama saanud.

Soovin oma patsientidele ja kõikidele inimestele head ja tugevat tervist ning arstidele-õdedele kannatust ja vastupidavust.

Artikkel ilmus mai Perearstis. Telli ajakiri siit!