Hematuuria lastel

Vere esinemine uriinis võib lastel olla nii mööduv ehk transitoorne leid erinevate viirusinfektsioonide korral kui ka mõne neeru- või kuseteedehaiguse ilming. Esimesel juhul ei ole põhjalikumad uuringud enamasti vajalikud, kui korduv uriinianalüüs on korras. Püsiv mikrohematuuria võib samas viidata raskele glomerulaarsele haigusele. Makrohematuuriaga patsient vajab enamasti juba esimesel korral täpsustavaid uuringuid. Tavaolukorras võivad esineda uriinis üksikud punavererakud. Erütrotsüütide läbimõõdust sõltuvalt ei läbi need glomerulaarbarjääri ja nende esinemine uriinis viitab kas glomerulaarsele haigusele või alumiste kuseteede patoloogiale. Glomerulaarne hematuuria on põhjustatud kas glomerulaarfiltratsiooni barjääri struktuursetest muutustest või siis põletikust indutseeritud basaalmembraani ja kapillaaride endoteeli kahjustusest. Mikroskoopiline hematuuria ilmneb uriini ribatestis või uriini sademe mikroskoopial. Makrohematuuria on tavaliselt silmaga nähtav. „Värske“ veri annab uriinile üldiselt roosa või punase värvuse. Kui uriin on kauem põies seisnud, võib värvus olla tuhmim või pruun. Seetõttu on puhtalt uriini värvuse järgi teinekord raske eristada glomerulaarset hematuuriat ja veritsust alumistest kuseteedest. Ka mõned pigmendid või kristallid suures kontsentratsioonis võivad põhjustada uriini punakat värvust ja olla olulised diferentseerimaks leidu hematuuriast. (1) (vt tabel 1)