Hästi toimiva tervisekeskuse märksõna on koostöö Lisatud galerii!

Praegu on Eestis 60 esmatasandi tervisekeskust, kuhu on koondunud 343 nimistut. Keskuste auditeerimisega tegelev Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak kinnitab, et neist tervisekeskustest, mida tema on külastanud, on paljud väga hästi tööle hakanud. Näiteks on Kadrina tervisekeskus tema sõnul justkui avastamata pärl.

„Peab olema hästi läbimõeldud töökorraldus, kollegiaalsed suhted ja hea meeskond – siis tervisekeskus ka toimib,“ leiab Kadrina tervisekeskuse perearst Laili Konist.

Kuigi perearstide loodud tervisekeskus sai alguse juba 1994. aastal, ollakse uues majas 2020. aastast. Kadrina Tervisekeskuses on praegu kolm perearsti praksist, kuid haigekassaga omatakse ühist lepingut.

„Asutuse loomisest peale on suurt rõhku pandud meeskonnatööle,“ rõhutab Konist.

Ta lisab, et kui Kadrina vald otsustas Euroopa meetmetega uue tervisekeskuse ehitada, oldi sellega kohe nõus, sest vanad ruumid olid jäänud kitsaks ning kaasaegne hoone loob võimaluse uute õdede ja arstide maapiirkonda tööle meelitamiseks.

„Omavalitsusele sai antud selge sõnum, et uus loodav keskus peaks saama valla meditsiinikeskuseks,“ sõnab Konist. Praegu töötavadki ühe katuse all kolm perearsti, asendusarst, pereõed, koduõde, ämmaemand, füsioterapeut, hambravikabinet ning lisaks valla poolt logopeed ja psühholoog.

„Väga tähtis on pereõdede omavaheline töökorraldus. Õed töötavad roteeruvalt sidumistoas, laboris, iseseisvas vastuvõtus või telefoninõustamises,“ seletab Konist. „Töö paremaks korraldamiseks töötavad meil ka registraator, raamatupidaja-asjaajaja ning autojuht-majandusinimene.“

Konist rõhutab, et ühtne meeskond on suur väärtus. See võimaldab paremini tööd korraldada, asendada kolleege koolituste, puhkuste või haiguste ajal nii, et meditsiiniteenuse osutamine on alati tagatud.

Selleks, et asjad hästi sujuksid, peab Konist vajalikuks kollegiaalsust perearstide vahel ning soovi ühist asja ajada. Ta meenutab, et perearstikeskusest tervisekeskuseks üleminek kahe aasta eest ei olnud kerge ja personalil, eriti õdedel, oli muremõtteid.

„Meil oli palju koosolekuid, kus arutasime, kuidas tööd korraldada,“ ütleb ta. „Sisuliselt garanteerime patsientide teenindamise tööpäevadel kella kaheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul. Vastutus on suur.“

Kadrina Tervisekeskuse kollektiiv on oma uue ilusa maja üle uhke (keskuse pilte saab vaadata artikli alt galeriist - toim.).

„Oleme rahul, et töö toimib ühtse meeskonnana. Tänu uuele hoonele tunnetame paremat perspektiivi praktikantide, õdede ja arstide leidmiseks,“ ütleb perearst. „Kaks noort pereõde on meiega juba liitunud.“

Osa keskustes on puudujääke

Elle-Mall Sadrak ütleb, et osa uutes tervisekeskustes on küll töötingimused paranenud ja kõik näeb ilus välja, aga toimivat meeskonda, mis koondaks erinevad perearstid ka päriselt kokku, ja seda, et keskus oleks nende jaoks ühine mure, ta kahjuks ei näe.

„Äsja olime ühes kohas, kus on samuti kirjade järgi tervisekeskus, kuid kus arst käib kord nädalas kaks tundi vastuvõttu tegemas. Paberil on justkui tervisekeskus küll, aga loodetud sisu seal päriselt ei ole,“ toob Sadrak näiteks.

„Arstid pole ühe katuse alla koondunud sageli sellepärast, et nad on juba pikka aega töötanud ühes kohas ning neil on harjumuspärane rada sisse tallatud,“ tõdeb Sadrak. „Ollakse harjunud üksinda töötama.“

Ta seletab, et uutes tervisekeskustes on enamasti olemas füsioterapeut ning koduõenduski organiseeritud, aga kõige teravam probleem, mis sageli välja tuuakse, on õdede leidmine.

„Teine probleem on puhkamine. Tegu on justkui ühtse tervisekeskusega, aga puhkuste asendamine käib ikka sedasi, et arst võtab läpaka koju kaasa ja on vajadusel kättesaadav,“ ütleb Sadrak.

Eriti keeruline on üksikpraksistel. Sadraku sõnul on ta mitmes üksikpraksises küsinud, mis saab 5-10 aasta pärast ning saanud vastuseks, et ilmselt mina kustutan tule.

„Sellist arvamust on palju. Maapiirkonna üksikpraksisesse ei ole kerge uut arsti leida, eriti kui nimistu on kahaneva iseloomuga,“ ütleb Sadrak. „Tervisekeskustel on lihtsam noort inimest oma tiiva alla meelitada. Sageli on neil võimalik võtta tööle abiarst või resident ja n-ö kasvatada omale järeltulija.“

Auditeerijatega käib kaasas ka tervisekassa esindaja. Tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Silja Vanaisak selgitab, et kui varasemalt on auditeeritud ainult teatud kriteeriumite alusel valitud perearstikeskuseid, siis alates käesolevast aastast on plaani võetud külastada kõiki keskuseid, et saada tervikpilt.

„Üldiselt on tervisekeskused hästi tööle asunud ning kohapeal pakutakse täiendavaid lisateenuseid – füsioteraapiat, ämmaemanda- ja koduõe teenust. Lihtsam on koostöö korraldamine nendel keskustel, kus lisanduvaid teenuseid pakutakse tervisekeskuse enda poolt,“ seletab Vanaisak.

COVID-i aeg on olnud kõigile keskustele raske ja pingeline – pidevad asendamised, isolatsioonid, haigestumised ja suur patsientide hulk.

„Sellele otsa Ukraina kriis, mis kokkuvõttes paneb tõsiselt proovile nii perearstid ja õed kui ka terve esmatasandi arstiabi korralduse,“ räägib Vanaisak. „Samas muutis COVID-i tulek mõningaid harjumusi ja mustreid – nüüd helistavad patsiendid ette ja broneerivad aja, mitte ei ilmu tervisekeskusesse ootamatult.“

Kui rääkida sellest, milliste probleemidega ollakse eeskätt maapiirkondades silmitsi, toob ka Vanaisak välja, et raske on leida juurde teist arsti või õde ning eriti keeruline on leida endale mantlipärijat, kui perearst tahaks suunduda väljateenitud puhkusele.

„Auditeerimise kaudu on väga hea kaardistada perearstide muresid ja soove, sest meile on väga oluline saada info võimalikult varakult, et saaksime tegeleda uue perearsti leidmisega,“ räägib ta. „Hea võimalus on inkubatsiooniprogramm, mis võimaldab alustaval perearstil töötada koos lõpetava perearstiga.“

Esmatasandi tervisekeskustel on kohustuslik oma patsientidele pakkuda füsioteraapia, ämmaemanda ja koduõe teenuseid. Kuid lisaks neile spetsialistidele võib tervisekeskustes töötada ka psühholoog või erioskustega õde. Haigekassa esindaja usub, et tulevikus näeme tervisekeskustes pakutavate teenuste hulga laienemist.

„Lisaks pakuvad tervisekeskused tervishoiutöötajatele kaasaegset ja motiveerivat töökeskkonda. Suuremas kollektiivis on lihtsam puhkuste asendamine ja tööülesannete jagamine. Niisamuti on oluline kolleegi abi ja sõbralik naeratus,“ ütleb ta. „Kõik perearstid teevad sama tööd ehk ravivad patsiente, aga suure töökoormuse juures ei ole võimalik käia külas oma kolleegidel, et näha, kuidas nemad tööd teevad.“

Vanaisak ütleb, et tervisekassa saab olla toeks selles, kuidas korraldada keskuses toimuv võimalikult lihtsalt ja kvaliteetselt ning anda nõuandeid, kuidas saada tagasisidet.

Praegu on Eestis 60 esmatasandi tervisekeskust, kuhu on koondunud 343 nimistut. Tervisekeskused jagunevad maakondade vahel järgmiselt (haigekassa andmed):

Galerii

Galeriis on kokku 5 pilti.