Harry Longman: nõudlusest juhitud mudel meeldib nii arstile kui patsiendile

Kuidas tekkis idee askmyGP loomiseks?

Oma taustalt olen insener. Võib olla teen askmyGPd, sest inseneriteadus on ju seotud sellega, kuidas asjad töötavad, miks nad nii töötavad ja kuidas saaks paremini. Töötasin kaks aastat NHSis (riiklik tervishoiuteenistus Ühendkuningriigis – toim.) projektijuhina ning perearstid olid mu koostööpartnerid. Avastasin, et üks töötas teistmoodi – ta helistas patsientidele ise ning tema teenus oli kõige parem, ta oli ise oma tööga rahul.

Hakkasin kasutama patsientide ja perearstide peal neid võtteid, mida ma teadsin süsteemidest. Nii leidsingi, et nõudlusest juhitud mudel oli patsientidele parem ja ka arstide jaoks efektiivsem. Nii sündiski askmyGP. See oli samm edasi veelgi tõhusama mudeli suunas.

Veebilehel kirjutate, et praksistes, kus askmyGPd kasutatakse, toimub keskmiselt 63% arsti-patsiendi suhtlusest veebis. 62% patsientide pöördumistest lahendatakse turvalise sõnumside või telefoni teel. 20% patsientidest pöörduvad nõu saamiseks, kuidas ise paremini hakkama saada, aga kedagi tagasi ei saadeta. Kui palju patsientidest praksistesse kohale tuleb?

Patsiendid ei saa kohe praksisesse minna, nad alustavad veebi- või telefonikontaktist. Perearst otsustab, millised patsiendid peaks tulema keskusesse või kelle ta vastu võtab. Patsiendid ei saa tegelikult valida, aga nad võivad oma eelistusest märku anda. Enne COVIDit oli neid patsiente 30%, praegu 8%. Ma ei tea, mis see lõplik number hakkab nüüd olema, arvan, et see jääb siis 8 ja 30 vahele.

Kuidas askmyGP erineb teistest sarnastest platvormidest?

Algusest peale oleme eristanud arvuti ja inimeste rolli. Me ei ürita tehisintellekti kasutada. Nutikaid tegevusi nagu anamneesi võtmine, diagnoosi panemine või ravi teevad inimesed kõige paremini. Me ei nõustu sellega, et tehisintellekt on parem. Arvuti teeb igavaid tegevusi, saadab sõnumeid, arvutab, teeb otsinguid – tegevusi, milles arvutid on head, aga inimesed mitte nii väga.

askmyGP organiseerib kogu töövoo nii, et arst saab keskenduda arstitööle. Meie eesmärk on teha patsiendi jaoks abi saamine ning perearstide jaoks abi andmine lihtsamaks ja see on võimalik, kui suur osa suhtlusest on veebi liikunud. Arstid saavad rohkem aega keerukate patsientidega tegelemiseks.

Põhiline erinevus on selles, et usaldame patsienti oma probleemi oma sõnadega kirjeldama. Küsimusi on vähe ning need on väga lihtsad. Teine lähenemine, kus küsitakse palju küsimusi, algoritmid otsustavad, millistele küsimustele ja kuidas vastata, läheb liiga pikaks, keerukaks ja võib valest loogikast lähtuda.

Mis toimus COVID-19 perioodil – kas arstide jaoks oli tööd lihtsam organiseerida, kas patsientide jaoks tundus see turvalisem?

Näost näkku konsultatsioonide osa langes järsult 30 protsendilt kahele ning on nüüd aeglaselt 8 protsendini tõusnud. Pöördumiste arv langes 30 protsenti, kuid on nüüdseks saavutanud tavapärase taseme.

Perearstide jaoks oli palju lihtsam tööd korraldada, patsientide tagasiside oli positiivne. Nad olid väga õnnelikud, et kiiresti abi said, isegi kui ei toimunud näost näkku kohtumist.

Mõne patsiendiga peab kohtuma ning siis peab vastuvõtt olema turvaline. Perearst peab ise hindama, mis see turvaline viis on.

Paljud ütlevad, et peaksime rohkem video võimalusi kasutama. Pakume videot küll, kuid see moodustab vaid väikese osa – enne COVIDid oli osakaal 0.1%, see tõusis 0,7%ni ning on nüüd 0,5%. Telefoni osakaal on 51%, sõnumitel 37%.

Muutunud on see, et patsiendid on kaugteenusega väga rahul ning oluline on see, et abi saaks kiiresti ja kelleltki, keda nad usaldavad.