Haigustekitajate määramine hingamisteede haiguste diagnostikas

Ülemiste hingamisteede infektsioonide alla kuuluvad äge nasofarüngiit, sinusiit, farüngiit, tonsilliit, larüngiit, trahheiit, obstruktiivne larüngiit ja epiglotiit (krupp). Vastavalt anatoomilisele lokalisatsioonile on võimalik saada aimu, millise tekitajaga võiks olla tegemist. Näiteks äge farüngiit on enamasti viiruslik (90%), harvem bakteriaalne (täiskasvanutest 10%-l, lastel veel harvem) infektsioon; äge sinusiit ja bronhiit on enamikul juhtudest viiruslikud (2). Samas, enamasti ei tähenda alati, seepärast on oluline mõelda bakteriaalsete patogeenide olemasolule nende haiguste tekitajate diagnostikas. Lisaks sellele tuleb mõelda võimalusele, et patogeen asub ühes anatoomilises lokalisatsioonis, aga võib laieneda mujale ning anda hoopis teistsuguse haiguspildi. Diagnostilise probleemina lisandub analüüside mitmekesisus: bakter- ning viirushaigusi ei ole alati võimalik määrata samade meetoditega. Meetodid võivad põhineda kas haigustekitaja enda isoleerimisel, näiteks mikrobioloogias bakteri väljakasvatamisel või tema valkude vaatamisel, või haigustekitaja DNA või RNA määramisel.