Esmatasandi tervishoiu arengukava: terviklik ja inimesekeskne lähenemine tervisevajadustele

Autor: Ruth Kalda, esmatasandi tervishoiu arengukava töörühma juht. Artikkel ilmus ajakirjas Perearst, mida saab tellida siit.

18. veebruaril toimus sündmus, mida ootasime juba pikka aega. Ülimalt hea meel on, et oleme jõudnud esmatasandi tervishoiu arengukava vastuvõtmiseni. Arengukava on koostatud koostöös paljude erinevate osapooltega, sealhulgas erialaorganisatsioonide, kutseliitude ja haiglate esindajatega. Neid perearste, kes selles protsessis lugematul hulgal seminaridel, koostöökoosolekutel osalesid, oli palju. Suur tänu kõigile!

Koostatud arengukava eesmärk on tagada, et iga inimene ja patsient saaks oma tervisevajadusele parimat vastavat abi. Kas pole nii, et oleme pigem harjunud otsima, lugema ja kuulma seda, mis on tervishoius halvasti? Anname aru, et nii esmatasandil kui ka kogu tervishoius on ees mitmeid olulisi katsumusi: perearstide ja -õdede nappus, ebaühtlane teenuste kättesaadavus, vananev rahvastik ning kasvav krooniliste haigustega patsientide hulk. Kui neile lahendusi ei paku ning reaalseid tegevusi ellu ei vii, siis läheb kindlasti halvemaks. Seetõttu oleme seadnud arengukavas üsna ambitsioonikaid eesmärke.

Eestis korduvalt läbiviidud elanikkonna küsitlused on näidanud, et inimesed väärtustavad tervishoius kõigepealt selle kättesaadavust. Arstiabi kättesaadavus määrab ära ka üldise rahulolu kogu tervishoiusüsteemi korraldusega ning arstiabiga tervikuna. Lisaks hinnatakse seda, kui info liigub kõikide tervishoiu osapoolte vahel tõrgeteta, see on eriti oluline krooniliste haiguste olemasolul ja kriitilistes situatsioonides, kus infopuudus, näiteks hilinenult kätte saadud uuringuvastus või puuduv ravikorraldus, võib olla karmide tagajärgedega. Inimesed väärtustavad, et vajalik abi oleks kättesaadav ühes kohas, et ei tuleks siseneda ja väljuda kümnetest eri ustest ning et kord juba tervishoiuasutusse jõudnuna saaksid nad sealt abi mitmete tervisemurede lahendamiseks. Tervishoiu killustatus ja puudulik koordineerimine on inimeste suurim mure kättesaadavuse kõrval.

On hea meel, et on palju neid, kes väärtustavad haiguste ennetamist. Rääkides ennetamisest ja tervisedendamisest, on palju sellist, milleks ei tule kindlasti pöörduda kohe perearsti poole, vaid võimalused selleks peaksid olema loodud esmatasandil enne tervishoidu – kogukonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Olgu see toitumisnõustamine, vaimse tervise esmane nõustamine või mõni muu tervise ja heaoluga seotud nõustamine. Tervis algab kodust, koolist ja kogukonnast ning sellele tuleb esmatasandile mõeldes samuti rõhku panna.

Oluline on tervishoiu killustatuse vähendamine

Kogu eelneva illustreerimiseks olgu toodud näide eakast patsiendist, kel on mitmed kroonilised haigused, nagu südamehaigused, kasvaja, liigeseprobleemid ja liikumispuue. Just sellised patsiendid on need, kes on kõige enam ohustatud killustatusest, kes kõige enam on raskustes tervishoiusüsteemis navigeerimisega ning kes kõige enam saaksid kasu terviklikust käsitlemisest, ühe ukse süsteemist. Kui selline patsient elab linnas, siis on veel mõnevõrra lihtsam, aga kui patsient elab näiteks maal, olgu see Võrumaa, Valgamaa või Järvamaa, siis iga lisakäik on mõõdetav mitmekümnetes või lausa sadades kilomeetrites. Olgu öeldud, et killustatus ja puudulik koordineerimine ei ole tervishoiupersonali süü, see on see, kuidas kogu tervishoiusüsteem töötab, kuidas see on üles ehitatud ja rahastatud.

Esmatasandi tervishoiu arengukavaga tahame vähendada sellist killustatust. Soovime pakkuda inimestele kodu-, töökoha- või koolilähedast esmastele tervisevajadustele vastavat terviseabi, mis lahendaks enamiku tervisemuredest ning mille alus ei ole vaid perearstid ja õed, esmatasandi tervishoid või haiglas osutatav ravi, vaid eeskätt ka tervist toetav keskkond, kogukonna tugi ning terviseteadlikud inimesed.

Esmatasandi tervishoiu arengukava pakub lahendusi

Milliseid lahendusi pakume esmatasandi arengukavas praegu eesseisvatele suurimatele probleemidele? Näeme, et toimime tõhusamalt, inimkesksemalt ja kestlikumalt siis, kui kogu süsteem on üles ehitatud esmatasandil meeskonnatööle, terviklikule tervishoiumudelile, mis toetab erinevate tervishoiutasandite, tervisesüsteemi ja sotsiaalvaldkonna koos tegutsemist ning mida kõike toetavad hästi toimivad suhtlemise ja info vahetamise tööriistad.

Järgnevalt neist lähemalt.

Meeskonnatöö. Tervishoiutöötajate, nii arstide kui ka õdede nappuse olemasolu tunnistades on parim lahendus meeskonnatöö. Patsiendi terviklikuks käsitlemiseks ei pea kõikide terviseprobleemidega tegelema perearst, vaid terviku moodustab kõikide meeskonnaliikmete koostöö ja koordineeritud tegutsemine. Iga terviseprobleem ei vaja kohe perearsti käsitlust, mõnikord piisab vaid õest, mõnikord füsioterapeudist, mõnikord sotsiaaltöötajast. Mõnikord on vaja neid kõiki – igale patsiendile vastavalt tema vajadusele. Selleks peab aga perearsti meeskond täienema teiste esmatasandi spetsialistidega. Nii saab inimene tervisekeskusesse pöördudes tuge nii tervisemurede ennetamises, haiguste diagnoosimises kui ka vajadusel eriarstile edasi suunamisel.

Terviklikkus.Olukord, kus tervishoiu erinevate teenuste kättesaadavus on geograafiliselt väga erinev, seab inimesed ebavõrdsesse olukorda. On mõistetav, et üksikpraksised, eriti kui need asuvad maapiirkonnas, äärealadel, on küll patsiendile lähedal ja pakuvad esmaste terviseprobleemide kiiret lahendust, samas aga ei pruugi neil olla võimekust lahendada terviseprobleeme mitmekülgselt ning mõningates teenustes, nagu füsioteraapia ja vaimse tervise spetsialist, ei pruugi olla üksikpraksisel võimekust. Rääkimata sellest, et üksi töötav arst vajab puhkust ja asendusi. Selle probleemi lahendamiseks näeme ette, et maakondade ja piirkondade tasandil tekiks perearstikeskuste ja tervisekeskuste võrgustik (TERVIK), kes omavahel teevad koostööd selleks, et piirkonna inimestele saaks osutada võimalikult mitmekülgset ning järjepidevat abi. Näeme ette piirkondliku vastutusega tervisekeskuse loomist. Selle võrgustiku teised osapooled on kindlasti ka kohalik haigla, mis vajalike teenuste osutamisega toetab esmatasandi spetsialiste, ning KOV, mis saab pakkuda tuge mitmete kogukondlike ja sotsiaalteenustega. Oleme arengukavas leppinud kokku need teenused, mis peaksid olema inimesele kättesaadavad kodus, kodulähedaselt ning piirkondliku vastutusega tervisekeskustes. Loomulikult peab kogu seadusandlus ja rahastamine seda toetama.

Infokanalid ja suhtlemisvahendid. Infokanalid ja suhtlemisvahendid peavad koostööd toetama ja sujuvamaks muutma, mitte vastupidi. Hästi toimivad infotehnoloogilised lahendused toimivad taustal nii, et me neid ei märka. Praegu on küllalt olukordi, kus erinevad digisüsteemid seavad pigem tõkkeid või tekitavad asjatult lisaklikke ja ajakulu. See eeldab, et mõtleme ka erinevatele kasutajagruppidele ja haavatavatele gruppidele, nagu nägemis- ja kuulmispuudega inimesed, vaimse tervise probleemidega inimesed, eakad, kel digivõimekus väike, ning noored, kes eelistavad pigem erinevaid digilahendusi. Lahendus ei ole vaid e-kanalite pakkumises, vaid võimaluste mitmekesisuses. Peame kindlasti pidama silmas ka seda, millise võimekuse ja oskustega on tulevane põlvkond ehk milline võib olla kogu meie keskkond.

Kokkuvõtteks

Arengukava ei ole lihtsalt visioonidokument, oleme seda koostades lähtunud praktilisest vajadusest hoida esmatasandil inimkeskset, kestlikku ja kvaliteetset terviklikku lähenemist inimese tervisevajadusele. Eesmärk on, et patsient saaks parimat oma tervisevajadusele vastavat abi. Selleks et see kõik teoks saaks, on järgnevalt vaja koostada rakenduskava, mis antud eesmärkidest lähtuvalt määratleb tegevused ja ajakava selle elluviimiseks.

Perearsti meeskond peab täienema teiste esmatasandi spetsialistidega. Suurendada tuleks tervisekeskuste arvu ning laiendada neis pakutavat teenuste valikut nii, et patsiendid saaksid võimalikult ühest kohast perearstiabi, õendusabi, füsioteraapiat ja ämmaemandusteenuseid, apteegiteenuseid, miks mitte ka sotsiaalnõustaja abi. Kogu tervishoiukorraldus peab toetama inimese sujuvat liikumist. Selleks peaksid olema loodud terviklikud raviteekonnad, et inimene ei kaotaks pead, kui peab ekslema haigla, esmatasandi ja sotsiaalsüsteemi vahel.

Ja kui korraldajatele tundub arengukavas sätestatu liiga ambitsioonikas, siis tasub meenutada erinevate uuringutega tõestatut: iga dollar, mis investeeritakse esmatasandisse, toob ligikaudu 12 dollarit tagasi, vähendades erakorraliste pöördumiste hulka, hospitaliseerimisi, paremat krooniliste haigete jälgimist ja ravi.