Digilahendused kui perearsti võlukepp

Autor: Gerhard Grents, perearst, Tartu Ülikooli doktorant, Eesti Perearstide Seltsi IT-töörühma liige. Artikkel ilmus novembri Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Perearsti ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Kujutage ette, et elame maagilises maailmas, kus piiriks vaid fantaasia. Meie juurde saabub alati selline patsient, kes vajab just meie abi. Saaksime kogu tema kohta käiva teabe vaid talle peale vaadates: teaksime kohe, missuguseid haiguseid ta on põdenud, milliseid ravimeid tarvitab ning mis on tema isiklikud ja perekondlikud riskifaktorid. Ravi ordineerides teaksime täpselt viimaste juhendite soovitusi, ütleksime vaid ravimi nime, annaksime edasi selle tarvitamise info ja lillegi liigutamata valmiks ka retsept.

Sellist võlumaailma kahjuks olemas ei ole, kuid sellegipoolest võiksime hoida seda ideaalset kujutluspilti silme ees, kui oma tööd korraldame. Nii digilahenduste valikul kui ka arendamisel peaksime püüdma saavutada võimalikult hea tulemuse.

Digitaalsed tööriistad on aastate jooksul viinud meid pisikeste sammudega sellele võlumaailmale lähemale. Samas on ka neil omad kiiksud, mistõttu kaldub suund ideaalist kohati kõrvale. Digitööriistu oma töövoogu lõimides võiksime hoida kuklas teadmise, et need peaksid meie tööd kiirendama, lihtsustama ja tõhustama, mitte lisama uusi tööülesandeid ja röövima aega, mis peaks kuluma patsiendiga suhtlemise või tema läbivaatuse peale.

Tänapäevased tarkvaralahendused võimaldavad hästi täita korduvaid ja ühetaolisi ülesandeid. Kuigi päris maailm on üldjuhul keerulisem ja suurt osa perearstikeskuse tööst ei saa arvutiprogramm üle võtta, on siiski võimalik hulk haldusülesandeid automatiseerida. Tulevikutööriistad on tõenäoliselt paindlikumad ning suudavad täita ka keerulisemaid ja mittelineaarseid tööülesandeid, kuid taoliste lahenduste kasutuskõlblikuks arendamine võtab veel aega. Seniks lähtume asjaolust, et korduvate ja ühetaoliste tegevustega saab kõige efektiivsemalt hakkama masin ning paindlike ülesannetega inimene.

PADI hoiab kokku arstide ja õdede aega

Iga perearst soovib, et tema vastuvõtule tuleks patsient, kes vajab just perearstiabi. Kui patsiendi mure saab lahendada pereõde või mõni muu tervishoiuspetsialist, ei peaks ta perearsti vastuvõtule tulema. Patsiente ja nende kaebuseid sorteerides jõuaks meieni suurema tõenäosusega õige patsient. Seda aitavad teha perearstiabi digiteenindusplatvormid (PADI). Tänu nendele on võimalik hoida kokku arstide ja õdede aega, lastes arvutil üle võtta mõningad standardsed ülesanded. Näiteks võimaldavad need platvormid muuta kordusretseptide haldamise efektiivsemaks ja turvalisemaks, kuna patsienti ei tule telefonitsi tuvastada ja retseptisoovi edastades ei teki ohtu teineteist valesti mõista. Võib ka loota, et kui patsient palub korduvalt pikendada samu retsepte ja näeb nende nime tarkvaralahenduses, jäävad talle ka ravimite nimed paremini meelde ja suureneb vastutus oma tervise eest.

Mõnel platvormil on patsiendil enne pöördumist võimalik täita küsimustik, mis aitab terviseprobleemi raamistada. Mõnel juhul saab ta sealt ka esmaseid enese-abivõtteid. Võidetud aja arvelt on pereõel võimalik tegeleda patsiendi nõustamisega telefonitsi. Tänu sellele saame pakkuda kvaliteetsemat arstiabi. Samuti on patsiendil võimalik enne vastuvõttu oma kaebused digikeskkonnas kirja panna, see muudab probleemi piiritletumaks. See annab lootust, et väheneb selliste vastuvõttude hulk, mille puhul jääb probleemi täpsem olemus selgusetuks, ja rohkem patsiente jõuab kohe õige spetsialisti juurde.

Digiplatvormid aitavad telefonikoormust mõnevõrra vähendada, kuna patsient saab perearstikeskusega ühendust võtta asünkroonselt. Ehkki esmalt võib tunduda hirmutav, et patsiendil on võimalik pöörduda perearstikeskuse poole 24/7, saab suur osa pöördumistest tänu nendele platvormidele kiiremini lahendatud. See aitab säästa aega ja vähendada tööpingeid. Pidevalt helisev telefon võib ajada närvi mustaks ka kõige stoilisemal tervishoiutöötajal.

Praegu on turul kolm Tervisekassa nõuetele vastavat perearstiabi digiteenindusplatvormi: Perearst24, Eelvisiit ja E-perearstikeskus. Julgustan lugejat, kes pole mõnda neist kolmest veel kasutanud, nendega tutvuma.

Patsiendi andmed ja ravijuhendid

Võlumaailmas saaksime kogu patsiendi kohta käiva asjakohase info kätte vaid pilgu ekraanile heites, selmet ükshaaval dokumente avada. Praegustest tarkvaralahendustest on ideaalile kõige lähedasem Andmevaatur, mis võimaldab meil terviseandmeid koondades patsiendist hea ülevaate saada. Sealt näeb mugavalt patsiendi varasemaid arstivisiite, diagnoose ja tarvitatavaid ravimeid. Andmevaaturilgi on omad vead ja päris täiuslik see lahendus ei ole, kuid terendab lootuskiir, et oma metamorfoosi käigus tervisejuhtimise töölauaks (TJT) muutudes võimaldab see patsiendi kohta veelgi paremini teavet saada. Kolleegidega vesteldes ja Andmevaaturit tutvustades on jäänud mulje, et põhiline takistus selle kasutuselevõtul on olnud harjumus teha tööd endist viisi. Julgen siiski soovitada seda tasuta tarkvaralahendust katsetada. Selleks et lõimida Andmevaaturit või TJT-d oma töövoogu võimalikult valutult, on hea nipp võtta kasutusele teine kuvar ning hoida dokumenteerimistarkvara ja Andmevaatur eraldi ekraanidel. Sedasi ei pea skisofreeniliselt akende vahel hüplema.

Perearstide kasutuses olevate dokumenteerimistarkvarade turul on olnud pikalt tõrge. Pakkujaid on vähe ja sellises monopolilähedases seisus on ettevõtete huvi arendada võluvõimeid andvaid tarkvarasid vähene. Kuulduste kohaselt võiksime aga lähiajal oodata uusi versioone olemasolevatest lahendustest ja ka täiesti uusi tarkvarapakkujaid. Siiski tasub kasutajana olla nõudlik ja hoida meeles, et ideaalne oleks see, kui me arvutit üldse kasutama ei peaks. Seega mõelgem uusi lahendusi soovides või arendades ka variandile, et uue nupu lisamise asemel võib programm teha taustal mõne liigutuse ka ilma kasutaja käsuta.

Kuna peremeditsiin hõlmab pea kõiki tervishoiuvaldkondi, on kõigi ravijuhenditega kursis olemine paras proovikivi. Õnneks annavad tänapäevased digilahendused meile siingi väikese võluvõime. Ravijuhendite tähtsaimad punktid on kogutud meditsiinilistesse andmebaasidesse (nt Synbase, DunaMed, UpToDate), mida vastuvõtul kasutades saame patsiendi diagnoosimisel ja ravimisel lähtuda parimast teadmusest. Mõningad ravi- ja jälgimissoovitused on lõimitud ka näiteks Perearst2 ja Perearst3 programmi otsustustoe kaudu. Kahjuks risustab mõni soovitus vaatevälja, näiteks kui see käib mõne vananenud töödiagnoosi kohta. Perearstide seltsi IT-töörühmaga oleme need mured asjakohastele osapooltele edastanud ja loodame, et ka see funktsioon liigub ideaalile lähemale.

Tehtu ja räägitu kirjapanek

Suure osa meie tööajast võtab tehtu ja räägitu kirjapanek. Paljudes teistes riikides kasutavad arstid arvuti või töötajate abi, et diktofoni räägitud jutt haiguslukku transkribeerida. Eestis kasutavad sellist lahendust näiteks patoloogid, kuid teiste spetsialistide seas see veel eriti populaarne pole. Nii mõnigi digilahendus võimaldab eestikeelset kõnet transkribeerida, ent mitte eriti töökindlalt. Nende puudus on enamasti vähene meditsiinisõnavara. Seepärast on raske tõhusat transkribeerimistarkvara soovitada. Üks võimalus oleks kasutada inimtööjõudu, kuid tõenäoliselt lööks see rahakotti suure augu. Ameerikamaal on juba kasutusel tehisarul põhinev nutirakendus, mis kuulab arsti ja patsiendi juttu, transkribeerib selle, koostab kokkuvõtte ning kannab selle haiguslukku. On lootus, et tehisaru arenedes saame ka meie oma armsas emakeeles lasta tarkvaral patsiendiga peetud vestlusest kokkuvõte teha.

Seniks, kuni arvuti veel meie eest dokumenteerida ei suuda, võiksime vaadata, mis oleks ideaalile kõige lähedasem variant. Vabavarana on saadaval rakendus AutoHotkey, millel on potentsiaal dokumenteerimist märkimisväärselt kiirendada. Kahjuks on sellel üpris järsk õpikõver, mistõttu jääb see tõenäoliselt kättesaadavaks vaid arstidest hobiprogrammeerijatele. Kui keegi lugejatest end ära tundis, soovitan uurida, kuidas kirjutada lihtsa vaevaga skript, tänu millele arvuti kõik lühendid automaatselt välja kirjutab. Samuti on AutoHotkey abil võimalik ükskõik millises programmis asendada lühike fraas automaagiliselt pika lõiguga. Näiteks saab kasutaja õpetada programmi ära tundma tähekombinatsiooni „rx_sügelised“, mille peale ilmub haiguslukku tema enda kirjutatud tekst selle kohta, kuidas lähedasi ravida, väävlisalvi kasutada, riideid hooldada jms. Tänu sellele lahendusele on võimalik kasutada juba varasemast tuttavaid stamptekste, ilma et peaks programmis mitu klikki tegema. Kui aga sellist kadalippu läbida ei soovi, muudavad dokumenteerimist kiiremaks ning haiguslugu kolleegidele ja patsientidele kasulikumaks ka teada-tuntud varem valmis kirjutatud stamptekstid.

Kahjuks ei ole meil arstidena võluvõimeid. Töötame sageli piiratud teabega ning peame kvaliteetse ravi tagamiseks oma mõtted ja tegevuse haigusloos ise dokumenteerima. Õnneks saame olemasolevate digilahenduste abil juba praegu oma tööd tõhustada. Tasub vaid väljuda mugavus-tsoonist ja lubada arvutil digitaalset võlukeppi vibutada.