Foto: Tervisekassa
Foto: Tervisekassa

Asendusnimistute teenindamise sõidukulu hüvitamine lõppeb

Tervisekassa järgmise aasta kulude kokkuhoiu üheks kohaks perearstiabis on asendusteenuse sõidukulu lisatasu kaotamine.

Avaldatud Viimati uuendatud

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu tegevjuhi Kersti Esnari sõnul on antud tasu kasutatud perearstide ja õdede sõidukulude kompenseerimiseks, et nad oleksid valmis osutama teenust asendusnimistule, mis asub nende rahvastikuregistrijärgsest elukohast kaugemal kui 30 kilomeetrit.

„Tegu on väga olulise ja mõjuka meetmega, et maapiirkondades säilitada perearstiabi teenus ning tegemist on teenuse osutajatele olulise leevendusmehhanismiga personali leidmiseks maapiirkondadesse,“ selgitas Esnar lisatasu vajalikkust Tervisekassale saadetud pöördumises. „Maapiirkonda personali leidmine tähendab sageli ettevõttele kõrgema töötasu maksmist töötajatele, nende kolimiskulude või majutuskulude kompenseerimist, sõidukulu hüvitamist jms.“

Esnari sõnul on mõistetav, et eelarve seis on keeruline ning kulusid on vaja kokku hoida ja paremini juhtida, kuid riigi eesmärk peaks olema, et perearstiabi säiliks inimestele võimalikult kodulähedal.

„Seetõttu on meie jaoks teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ülioluline, et antud tasu jääb kehtima, aga nõustume, et võib üle vaadata selle maksmise kriteeriumid,“ sõnas Esnar, tuues näiteks, et tasu oleks reaalselt läbitud kilomeetrite pealt, mitte konkreetne summa päeva kohta nagu seni. Kilomeetri tasu arvutamise aluseks võib olla näiteks sarnaselt isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisele 30 senti kilomeetri kohta, lisades maksimaalse piiri ühe nimistu kohta kuus.

„Sõidukulude kompenseerimine on asendusnimistu töötajatega kokku lepitud ning ei ole õige kokkuleppeid kehtival lepinguperioodil muuta – antud juhul tervishoiuteenuse osutajad jätkaksid sõidukompensatsiooni maksmist, aga peavad vahendid leidma teiste tegevuste arvelt,“ tõi Esnar välja veel ühe murekoha.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Sandra Mustasaar nentis, et sõidukulu hüvitis oli plaanis kaotada alates 2025. aasta 1. jaanuarist, kuid soovides lepingupartneritele anda rohkem aega muudatusega kohanemiseks ja töökorralduste ümberkorraldamiseks, lükati muudatus edasi kevadesse (1. aprill). Seni on Tervisekassa andmetel hüvitist kasutanud 75-st asendusnimistust 32. Kuna mõned äriühingud pakuvad asendust mitmele nimistule, mõjutab see otsus kokku 21 lepingupartnerit.

„Võrdluseks, et Eestis on kokku ligi 790 perearsti nimistut ja nende teenindamiseks on meiega lepingus üle 400 äriühingu. Seetõttu hindame, et antud kärbe puudutab üsna väikest lepingupartnerite hulk,“ seletas Mustasaar. „Samas on kulutused olnud väga suured.“

2023. aastal tasus Tervisekassa asendamisega seotud sõidukulu hüvitist umbes 600 000 euro väärtuses, 2024. aasta kulu ulatub hinnanguliselt 800 000 euroni, jagunedes vähem kui 25 partneri vahel. Kui asendamist vajavate nimistute arv kasvab, siis võib Tervisekassa prognoosi kohaselt sõidukulu hüvitise suurus ulatuda 2025. aastal kuni ühe miljoni euroni.

Sõidukulu inimese kohta üle 2000 euro kuus

Põhjendusi, miks sõidukulu hüvitis ära kaotatakse, on Mustasaare sõnul veel mitmeid. Kui sõidukulu hüvitis mitu aastat tagasi kasutusele võeti, olevat olnud eesmärgiks motiveerida perearste ja tervishoiuasutusi võtma asendamiseks perearstideta jäänud nimistud. Eesmärk oli, et mõni suurema asula perearst, eriarst või üldarst oleks valmis võtma endale lisatöö teenindada vabanenud nimistuid teistes piirkondades, näiteks naabervallas.

„Esialgu leevendas see meede olukorda ja luhtunud konkursside korral oli võimalik vähemalt läbirääkimiste tulemusel saada perearstita nimistutele asendusarst,“ seletas ta. „Kuid viimastel aastatel ei ole meede andnud oodatud tulemusi. Meil on olnud korduvalt mitmeid juhtumeid, kus pensionile mineva perearsti nimistust loobumise või asendaja asendusperioodi lõpukuupäeva lähenedes (kus asendusarst enam ise jätkata ei soovi) ei ole ikka veel teada, kes antud nimistu inimestele teenust osutama hakkab.“

Lisaks ei ole taoline sõidukulu hüvitis tema sõnul võrdne nende lepingupartnerite suhtes, kes nimistut omavad ning peavad samuti inimestele teenuse osutamiseks igapäevaselt kodust tööle sõitma paarkümmend kilomeetrit või veel rohkemgi. Pikas perspektiivis on oluline, et süsteemis oleks nimistu püsiv teenindamine atraktiivsem kui ajutise teenuse pakkumine.

„Ühtlasi on küsitavusi sõidukulu hüvitise sihtotstarbelises kasutuses. Oleme kontrollimiste tulemusel ja erinevate praksiste personaliga kohtudes saanud mitmel korral tagasisidet, et sõidukulu hüvitis ei jõua täies ulatuses töötajani, kellele see mõeldud oli,“ lisas Mustasaar. „Hüvitise sihipärasust on keeruline kontrollida ja Tervisekassal ei ole võimalust kindlaks teha ka seda, kas tervishoiutöötaja reaalselt märgitud päeval kohapeal patsientidele vastuvõtte tegi. Tuginedes kohalike inimeste ja perearstipraksiste tagasisidele, saame öelda, et see pole alati nii olnud. Kõige suuremad ühe tervishoiutöötaja eest tasutud sõidukulu hüvitised ulatuvad üle 2000 euro ühe kuu eest. Suuremal osal juhtudest sõidetakse tööle siiski sama maakonna piires, seega täiendav lisatasu on ebaproportsionaalselt suur.“

Tervisekassa rahastab iga nimistut eraldi ehk kui arst võtab nimistu asendada, siis ta saab ka pea- ja baasraha, mille sisse kuuluvad kõik kulud, mis nimistu ülalpidamisega kaasnevad. Mustasaare sõnul on oluline märkida, et sõidukulu hüvitise mõistes on tegemist teatud mõttes topelt tasustamisega, sest Tervisekassa on iga nimistu baasraha sisse arvestanud asjaajamisega seotud transpordikulu (auto kulu, kütus, kindlustus jm 184,88 eurot/kuu) ning lisaks kaugusetasu (koduvisiitide ja muude sõitude kulu kompenseerimiseks):

  • Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub väljaspool Tallinna või Tartut ja sellega otseselt piirnevat valda (823,41 eurot);
  • Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglast kaugemal kui 40 km (1646,82 eurot).

Tuginedes eelnevale ja arvestades seda, et Tervisekassa peab tervishoidu rahastama väga piiratud eelarvega, tuleb Mustasaare sõnul kärpida neid tegevusi, mis ei ole toonud oodatud kasu.

„Näeme, et sõidukulu hüvitise maksmine asenduse korral ei ole avaldanud soovitud mõju ehk toonud kriitilistesse maapiirkondadesse juurde piisavalt puuduvaid arste või leidnud sihtotstarbelist rakendust,“ lausus ta. „Mõistame, et neile, kes seda hüvitist kasutavad, on see oluline toetus. Tervisekassal on töös perearstide tasustusmudeli muudatus alates 2026. aastast. Uues mudelis me eraldi sõidukulu hüvitist küll ette ei näe, aga plaanime suuremat tasustamise diferentsi lähtuvalt sellest, kus nimistu paikneb.“

Powered by Labrador CMS