ARVAMUS | Argo Lätt: sõidukijuhi terviseseisundi kontrollimist tuleb muuta
Perearst Argo Lätt kirjutab, et sõidukijuhi terviseseisundi hindamiseks oleks vaja objektiivseid mõõtevahendeid. Samuti oleks väga vaja võimalust tervisetõendi kehtivus peatada, kui inimese seisund ei luba rooli istuda.
Lõuna ringkonnaprokuratuur leidis, et Tartus mullu mai alguses väikelapse surnuks sõitnud 83-aastane autojuht ei ole vaimselt terve, mistõttu ei saa teda ka karistada. Tartu südalinnas suurel kiirusel kaubikuga vastu Tasku keskuse seina paiskunud autojuht ei saa karistada, sest ta ei andnud avarii põhjustamise hetkel endale oma tegudest aru. Sellised juhtumid tõstatavad küsimuse, mida tuleks muuta tervisetõendite väljastamisel?
Autor: Argo Lätt, perearst
Seadused, mis sõidukijuhi tervisetõenditega seonduvat reguleerivad, on ammu ajale jalgu jäänud. Tervisetõendi peatamist (ka ilma patsienti nägemata) kaaluti juba 2012. aastal, kuid riigiametnike poolt otsustati, et seda ei tehta. Hetkel on süsteem, kus arst võib kehtiva tervisetõendi otsust patsiendi tervisekontrolli käigus muuta ning sellega peatada isiku juhtimisõiguse, kuid patsient peab sellega nõus olema. Vastu patsiendi soovi me seda teha ei saa. Arst peab otsusest patsienti teavitama ja selgitama selle aluseks olevaid asjaolusid.
Rakkerühma aruandes tehti ettepanek süsteemi loomiseks, mille abil oleks võimalik sõidukijuhtide tervisetõendi kehtivus automaatselt peatada ning väljastada juhtimisõigust mittelubav tervisetõend, kui tuvastatakse liiklusohtlik terviserike, aga sellise süsteemi loomisel pole 12 aastaga mitte kuhugi jõutud! Tervisetõendi kehtivuse peatamine peaks olema võimalik ilma patsiendi nõusolekuta. Hetkel on aga nii, et terviserikkega patsient ei pruugi soovida läbivaatusele ilmuda, ta ei pruugi suuta ilmuda, ta ei pruugi aduda, mida tähendab tervisekontrollis tehtud teavitamine ja asjaolude selgitamine.
Oluliseks muudatuseks piisaks valitsuse määrusest
Viimasel ajal on meedias liiklusohutusest palju räägitud, seda küll eakate juhtide valguses. Praegu on riigil aga fookuses ainult alkoholi- ja sõltuvusainete kuritarvitajad, kuid mitte eakad juhid ega muud riskigrupid. Eesti Perearstide Seltsi (EPS) seisukohalt on see liiklusohutuse mõttes pool rehkendust. Vaja oleks lisada seadusesse kõik liikluses olevad riskigrupid – alles siis saame suurendada oluliselt liiklusohutust.
Tervisetõendi tühistamine, kui selleks peaks põhjust olema, on praegu võimatu, aga selleks, et see võimalikuks osutuks, pole vaja isegi seadust muuta, vaid tõenäoliselt piisab valitsuse määrusest.
Hetkel palutakse tagasisidet Kliimaministeeriumi poolt eestveetavale liiklusseaduse muutmisele eelnõule, aga muudatuse loojad ei ole suhelnud paljude asjasse puutuvate erialaseltside esindajatega (Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Oftalmoloogide Selts, Eesti Sisearstide Selts, Eesti Taastusarstide Selts). Suheldud on küll Eesti Psühhiaatrite Seltsiga.
Seejuures on eelnõusse ja seletuskirja sisse kirjutatud liiklusmeditsiinikomisjon. Näiteks on eelnõus kirjas: tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon. Liiklusmeditsiini komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm arsti – silmaarst, neuroloog ja sisearst. Sisearsti võib komisjonis asendada perearst või töötervishoiuarst. Liiklusmeditsiinikomisjone pole aga enam aastaid! Raske oleks neid ka mehitada silmaarsti, neuroloogi, sisearsti, töötervishoiuarsti või perearstiga. Missugune erialaarst tahaks oma oskusi seal raisata? Lahendus tuleb leida uus ja kaasaegne!
Mõned ettepanekud
Kas probleemi lahenduseks võiks olla objektiivsete mõõtevahendite sissetoomine? Eelnõusse võiks lisada kognitiivse võimekuse testi, psühhomotoorse võimekuse hindamise või juhtimisvõimekuse testimise. Eks termineid tuleb täpsustada, aga tuleks sisse viia vastavad testid, mis mõõdavad tähelepanu-, keskendumis-, orienteerumisvõimet ja reaktsiooniaega. Testid peaksid olema tehtud mujal kui perearstikeskuses. Näiteks võiks luua testimisekskused, mis võtaks nimistuga perearstilt vastutuse.
Uue määrusega võiks tervisedeklaratsioonid olla ainult elektrooniliselt täidetud. See võimaldab vähendada arstlikku eksimust ja patsientide tahtlikult esitatud valeandmeid. Välja arvatud force majeure seisukord, kus elektroonilised süsteemid ei tööta.
Eelnõus on kirjas, et psüühika- või käitumishäirete olemasolu võib perearst hinnata koostöös psühhiaatriga. See lõik ei vasta reaalsele situatsioonile Eestis. Aluseks tuleb võtta objektiivsed mõõtmistulemused. Sisse tuleb tuua objektiivne mõõtmisvahend ja juhtimisvõimekuse mõõtmisvahendi kasutamine. Oluline on siis psühhomotoorika ehk juhtimisvõime määramine.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, maakohtutele, Riigikohtule, Õiguskantslerile, Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile. Tegin ettepaneku seaduse eelnõu esitada kooskõlastamiseks ka Ludvig Puusepa nimelisele Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsile, Eesti Oftalmoloogide Seltsile, Eesti Sisearstide Seltsile, Eesti Taastusarstide Seltsile.
Mida peaks veel arvesse võtma?
Arstieetika koodeksi järgi ei tohi raviarst olla ekspertiisi tegev arst. See võtaks meilt pinget maha ja samuti korruptsiooniohtu.
Oluline oleks funktsionaalne (sõidu)test teatud vanusest ja/või perearsti kahtlusel sinna suunamine. Kõik muud arstikomisjonid või hinnangud on täiesti mõttetud, sest ei näita lõplikku toimimist liikluses, ja ebapraktilised (arstiressursi raiskamine). Nägemise, kuulmise kontrollimine, elementaarse neuroloogiline staatuse hindamine, vererõhu mõõtmine jne on tehtavad perearsti juures. Probleemiks ongi olukord liikluses ehk reaktsioon seal, kus on palju teisi segajaid. Seda täna arstikabinetis kontrollida ei saa.
Euroopast on häid näiteid
Euroopa erinevates riikides rakendatakse juhtimisvõimekuse kontrolliks spetsiaalseid mõõtevahendeid juba aastakümneid. Ka Eestis on neid rakendatud ja saadud tulemuseks, et ca 15% uuringus osalenutest ei peaks oma psühhomotoorse võimekuse poolest sõidukit juhtima. Lisaks 15% oli n-ö kriitilisel piiril.
Saksamaal on autojuhtimise võimekuse hindamiseks Corporal-A test, mis on Eesti jaoks juba valideeritud. Kui inimene on alkohoolik, põeb Alzheimerit, dementsust, tal on kognitiivne langus, vaimupuue või midagi muud, siis testiga tuleksid need erinevad terviseseisundid paremini välja kui arsti vastuvõtul. Nende testidega ei saa diagnoosida haigusi, kuid juhtimisvõimet ja liiklusohtlikkust. Mõõdetakse tähelepanu, keskendumist, orienteerumist ja reaktsiooniaega. Saksamaal ei saa mitte keegi autojuhi lubade kategooriat, kui test on tegemata. Bussijuhtidel on isegi rangemad nõudmised. Austerlastel on Viini testsüsteem, mis on sarnane Corporali testile Saksamaal. Vaja läheb veidi enam tehnikat ja ta on veidi komplitseeritum.
Funktsioonide nõrgenemine on vananemise osa
Erinevatest uuringutest on teada, et nii tähelepanu, reageerimiskiirus kui mälu on turvalise sõidukijuhtimise seisukohast väga olulised. Kõigi eelpool loetletud funktsioonide halvenemine või nõrgenemine on normaalse vananemisprotsessi üks osa. Vananedes tähelepanu nõrgeneb ning olulise ja ebaolulise eristamisel võivad tekkida raskused. Sellest tulenevalt suureneb tähelepanuvigade osa. Reageerimiskiirusest sõltub, kui pikk on aeg, mis kulub saadud info töötlemiseks ja selle põhjal otsuse tegemiseks. Kesknärvisüsteemi anatoomilised ja füsioloogilised muutused põhjustavad vanuse kasvades reaktsiooniaja pikenemist. Mälule toetudes tunneb sõidukijuht ära tuttavad kohad ja olukorrad. Vananedes inimese mälu (nii lühi- kui pikaajaline) nõrgeneb.
Nägemine – eakaid sõidukijuhte puudutavas kirjanduses märgitakse enim ära nägemisteravust, nägemisvälja, silma kontrastitundlikkust ja kohanemist valgusega.
Kuulmisaisting – eakatel kuulmine nõrgeneb. Esmalt täheldatakse kõrgete ning siis keskmise kõrgusega helide kuulmisteravuse langust. Kuulmishäireid põhjustavad eelkõige muutused sisekõrvas, kuulmisnärvis ja peaaju kuulmiskeskuses.
Tasakaaluaisting – see on juhile vajalik sõidukiiruse ja -suuna muutumise tajumiseks. See aisting tekib pidurdamisel, kiirendamisel ja kurvi kiirel läbimisel. Kogenud sõidukijuht võib selle tunde abil üsna täpselt määrata ära piirkiiruse, mille ületamine võib põhjustada auto külglibisemise või ümberpaiskumise. Eakatel inimestel esineb tasakaaluhäireid rohkem kui noorematel. Selle põhjuseks võib olla sisekõrvas asuva tasakaaluelundi kahjustus, mille tulemusena jõuab vale informatsioon tasakaalukeskusesse või toimub õige info vale töötlemine teel tasakaalukeskusesse.
Süüdistatakse perearste
Õnnetuste korral süüdistatakse aegajalt perearste, kes justkui pole teinud piisavalt põhjalikku tervisekontrolli. Kas perearstide tervisekontrollide tegemist peaks kuidagi kontrollima?
Perearstid on niigi kõige enam kontrollitud sihtgrupp erinevate ametnike poolt. Ühtegi teist eriala ei kontrollita nii palju kui perearste ja perearstikeskusi. Ei ole vaja lisada stressi igapäevatööle, vaid muuta seadusi. Ükski perearst ei riskiks sellega, sest liiklusõnnetuse ohver võib olla ta ise, kui ta annab potentsiaalsele liiklusohtlikule juhile tervisetõendi.