Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõenduspõhised psühhosotsiaalsed sekkumised

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on kroonilise kuluga häire, mis saab alguse varases lapsepõlves. ATH mõjutab mitmeid üksikisiku igapäevaeluaspekte, sotsiaalset ja emotsionaalset toimimist, akadeemilist ning tööga seotud edu, suhteid, peresuhteid ja füüsilist tervist. ATH diagnoosiga inimestel on suurem risk akadeemiliseks ebaeduks, antisotsiaalseks käitumiseks, sõltuvusainete kuritarvitamiseks, juhuslikeks kehalisteks vigastusteks, enneaegseks surmaks, sealhulgas ka suitsiidikatseteks ja suitsiidiks. ATH esineb sageli koos teiste psühhiaatriliste häirete või seisunditega, näiteks autismispektrihäire, depressioon, ärevushäire, söömishäired, bipolaarne häire, obsessiiv-kompulsiivne häire, sõltuvushäired, unehäired, somaatilised häired, posttraumaatiline stressihäire jm. ATH-ga inimestel on suurem risk astma, rasvumise, psoriaasi, infektsioonide, immuunsüsteemi- ja ainevahetushäirete tekkeks ning esineb suurem haavatavus psühhotraumade suhtes (1–4).