Vaktsineerimise ABC: vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ennetamine

Kahte mitte-elusvaktsiini võib teha üheaegselt või ükskõik millise ajalise intervalliga. Kahte elusvaktsiini võib teha kas üheaegselt või tuleb nende vahele jätta vähemalt 28-päevane vahe. Elusvaktsiini ja mitte-elusvaktsiini võib teha üheaegselt või ükskõik millise ajalise intervalliga.

Difteeria ja teetanus

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tõhustusdooside tegemist soovitatakse täiskasvanutele kümneaastase intervalliga. Kui intervall on lühem, siis on suurem risk lokaalseteks kõrvaltoimeteks. Vähemalt üks tõhustusdoos elu jooksul, eriti üle keskea vanuses, võiks olla koos läkaköha komponendiga.

Leetrid

Leetrite vastu vaktsineerimist alustati Eestis 1967. aastal ühe vaktsiinidoosiga ja 1997. aastast kahe doosiga, seega pärast 1993. aastat sündinud inimestel on hea kaitse ja nemad tõhustusdoosi ei vaja. Enne 1993. aastat sündinud täiskasvanud, kes leetreid põdenud ei ole, võiksid kõik ühe doosi saada; leetritevastaste antikehade määramist immunoprofülaktika ekspertkomisjon ei soovita.

Lastehalvatus

Lastehalvatuse eest kaitsmiseks on Eestis kasutusel inaktiveeritud poliomüeliidivaktsiin, vanem põlvkond on saanud suukaudset nõrgestatud elusvaktsiini. Esmane immuniseerimisskeem koosneb kolmest vaktsiinidoosist, seda nii inaktiveeritud kui ka elusvaktsiini kasutamisel. Lastehalvatuse vaktsiini võiksid kindlasti saada seni vaktsineerimata täiskasvanud ja need täiskasvanud, kellel on plaan reisida halbade sanitaarhügieeniliste tingimustega riikidesse.

Tuulerõuged

Tuulerõugete vaktsiini võiksid saada kõik vaktsineerimata ja tuulerõugeid põdemata täiskasvanud. Ühest vaktsiinidoosist jääb väheks, immuniseerimine on kahedoosiline ja intervall dooside vahel on sõltuvalt vanusest ja vaktsiinist 4–12 nädalat. Praeguste teadmiste kohaselt on saadud kaitse eluaegne. Tegemist on elusvaktsiiniga, mida võib teha alates ühe aasta vanusest. Vaktsiin on haigestumise vältimisel efektiivne ka kuni kolm päeva pärast kokkupuudet tuulerõugetega. Kuni kahe nädala jooksul pärast kokkupuudet ei pruugi vaktsineerimine enam haigestumist ära hoida, aga see võib muuta haiguse kulgu leebemaks. Kuna tegemist on elusvaktsiiniga, ei tohi seda raseduse ajal kasutada ja kuue kuu jooksul pärast vaktsineerimist tuleks rasestumisest hoiduda.

A- ja B-hepatiit

A-hepatiidi vaktsiin võiks tehtud olla kõikidel inimestel, kes A-hepatiiti pole põdenud. Vaktsineerimisest saab kaitse kahe vaktsiinidoosiga, mille intervall on minimaalselt pool aastat. Esimene doos annab kaitse kahe nädalaga ja see kaitse kestab kolm aastat. Teine doos tehakse poole aasta kuni viie aasta pärast, eelistatult 12 kuu pärast, teine doos on vajalik kaitse tugevdamiseks ja pikendamiseks. A-hepatiidi vaktsiin on soovituslik mistahes etioloogiaga krooniliste maksahaigustega isikutele, reisihuvilistele, samuti meestega seksivatele meestele ja intravenoosseid narkootikume tarvitavatele isikutele.

B-hepatiidi eest kaitsmiseks võiks vanema põlvkonna inimesed, kes on põdemata ja vaktsineerimata, saada kolmest doosist koosneva primaarse immuniseerimisskeemi (0, 1 ja 6 kuud), mis annab kaitse elu lõpuni.

Gripp

Riskigrupis, kellele Eestis võimaldatakse gripi vastu vaktsineerimist riigi kulul, on rasedad, alla seitsmeaastased lapsed, kuni 18-aastased krooniliste haigustega lapsed ja noored, üle 60-aastased inimesed ja hoolekandeasutuste elanikud. Kaitse tekib 2–3 nädalaga. Vaktsineerida võib alates kuuendast elukuust; esimeseks kuueks elukuuks annab imikule kaitse rasedate vaktsineerimine. Alla üheksa-aastased lapsed, keda esimest korda vaktsineeritakse, peavad saama kaks doosi neljanädalase intervalliga.

COVID-19

COVID-19 riskigrupis on rasedad, riskigrupi lapsed ja täiskasvanud, kõik üle 60-aastased inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad. Lubatud on vaktsineerimine ka tervishoiutöötaja otsusel. Vaktsineeritakse, kui viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 põdemisest on möödas vähemalt kuus kuud.

Dr Rasmann tuletas meelde, et COVID-19-sse haigestunuid tuleks hinnata viirusevastase ravi näidustuse ja võimalikkuse suhtes. Ravi alustamisel tuleb hinnata patsiendi neerufunktsiooni ja viirusevastase ravi koostoimeid teiste ravimitega. Ravi tuleb alustada viie esimese haiguspäeva jooksul ning ravi kestab samuti viis päeva.

Vöötohatis

Vöötohatise vaktsiinidest vanemat elusvaktsiini enam Eestisse ei tooda. Praegu on kättesaadav rekombinantne inaktiveeritud vaktsiin, immuniseerimisskeem koosneb kahest doosist, mida tehakse 2–6-kuuse intervalliga. Vaktsiin on soovitatud üle 50-aastastele isikutele ja üle 18-aastastele immuunsupresseeritud isikutele. Vaktsiini efektiivsus vöötohatise vältimisel on üle 90% ja postherpeetilise neuralgia vältimisel on kuni 100%.

Inimese papilloomiviirus

Inimese papilloomiviiruse vastu võiksid noored täiskasvanud olla vaktsineeritud soost sõltumata. Vaktsineerimisega hea hõlmatuse saavutanud riikides on emakakaelavähki haigestumises saavutatud märkimisväärne vähenemine. Eestis vaktsineeritakse praegu kuni 18-aastaseid ühe doosiga, vanemad inimesed peaksid saama rohkem annuseid.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliidi vaktsiin on mitmetes riikides immuniseerimiskalendris sees. Tegemist on hea efektiivsuse ja väheste kõrvaltoimetega vaktsiiniga. Eestis kasutusel olevad kaks vaktsiini on sarnase efektiivsuse ja hinnaga. Baasimmuniseerimisskeem koosneb kolmest doosist ja vaktsineerida võib aastaajast sõltumatult. Pooleli jäänud vaktsineerimisskeemi jätkatakse sealt, kus see katkes, mitte ei tule uuesti alustada. Puukentsefaliidi vastu tuleb revaktsineerida sõltuvalt vanusest ja kasutatud vaktsiinist kolme- kuni viieaastase intervalliga.

RS-viirus

RS-viiruse vaktsiin on üks uuemaid, mis praegu on selgelt alakasutatud. Vaktsiin on soovitatud rasedatele 32. rasedusnädalast kuni 36 + 6 rasedusnädalani ja see kaitseb vastsündinut kuni kuue kuu vanuseni.

RSV-d põevad raskemini sügistalvel sündinud beebid, kelle kõige kaitsetum vanus jääb viiruste perioodile. Samuti on vaktsineerimine soovitatud üle 60-aastastele isikutele.

Pneumokokk

Pneumokokil eristatakse 40 erinevat serogruppi, mis jagunevad omakorda enam kui 90 serotüübiks. Pneumokokk koloniseerib asümptomaatiliselt ninaneelu umbes 5–10%-l tervetest täiskasvanutest ja 20–40%-l lastest. Bakter võib tekitada lokaalseid infektsioone (keskkõrvapõletik, sinusiit), aga ka süsteemseid infektsioone (pneumoonia, meningiit, septitseemia).

Eestis on pneumokoki vastu vaktsineerimine soovitatud alates 6. elunädalast kuni 64-aastastele riskigrupi patsientidele ja kõikidele üle 65-aastastele inimestele. Võimaluse korral võiks eelistada konjugeeritud vaktsiini, mis annab kõige püsivama kaitse. Polüsahhariidvaktsiinis võib küll rohkem serotüüpe sees olla, kuid need ei stimuleeri immuunsüsteemi nii hästi, et kaitse jääks püsima. Võib alustada vaktsineerimist konjugaatvaktsiiniga, kus on väiksem serotüüpide arv, ja jätkata polüsahhariidvaktsiiniga, mis annab veidi laiema kaitse. Kui aga alustada täiskasvanutel vaktsineerimist 20-valentse konjugaatvaktsiiniga, siis piisab ühest doosist.

Marutaud

Baasvaktsineerimisskeem marutaudi vastu koosneb kolmest doosist, mis tehakse ühe kuu jooksul. Sõltuvalt riskist kontrollitakse teatud intervalliga seroloogilist vastust ja sellest lähtuvalt revaktsineeritakse. Seda vaktsineerimist kasutatakse eelkõige professionaalsel põhjusel, näiteks veterinaaridel, jahimeestel jt.

Kokkupuutejärgselt vaktsineeritakse nelja doosiga ühe kuu jooksul, vajadusel kasutatakse kokkupuutejärgselt ka immunoglobuliini. Vaktsiini toime kestus on teadmata. Eesti on alates 2013. aastast marutaudivaba riik, siis oli viimasest marutaudijuhust möödas kaks aastat. Kirjutamata kokkuleppe kohaselt pärast metsloomahammustust siiski kokkupuutejärgset profülaktikat tehakse, kuna metsloomad riigipiire ei tunnista.

Rasedate vaktsineerimine

Rasedatele soovitab Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (Centers for Disease Control and Prevention, CDC) vaktsineerimist läkaköha (kolmandal trimestril, et imikut kaitsta), gripi, RSV, COVID-19 ning vajadusel A- ja B-hepatiidi vastu, reisimisel lisaks ka reisivaktsiinid. Raseduse ajal on keelatud elusvaktsiinid (MMR, tuulerõugevaktsiin). Rinnaga toitvatel emadel on keelatud ainult rõuge- ja kollapalavikuvaktsiinid, kuigi need keelud pole päris absoluutsed.

Reisivaktsiinid

Ohupiirkondadesse reisides tuleb kaaluda meningokoki, kollapalaviku ja kõhutüüfuse vastu vaktsineerimist. Kollapalavikuvaktsiin on osadesse riikidesse sisenemisel kohustuslik, üks vaktsiinidoos annab eluaegse kaitse. Kollapalavikuvaktsiini loetakse üheks suurimate kõrvaltoimetega vaktsiiniks, mistõttu ilma reisiplaanideta see vaktsiin soovituslik ei ole.

Seda haridustegevust toetas Pfizer Eesti.