Uuring: struktureeritud ja järjepidev vestlus alkoholitarvitamisest aitab inimestel vähendada terviseriske
2021. aastal lõppes programm „Kainem ja tervem Eesti“ ning valmis uuring esmatasandil alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise (ALVAL) mõjust. Uuringust ilmnes, et tervishoiutöötaja struktureeritud ja järjepidev vestlus alkoholitarvitamisest aitab inimestel vähendada joodavaid alkoholikoguseid ning seeläbi kahandada ka terviseriske.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuring „Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ mõju TAI lepingupartneriteks olevate keskuste praktikale ALVALi teenuse osutamisel“ viidi läbi analüüsides ALVALi teenuse andmeid ajavahemikust juuli 2016 kuni september 2020. Antud ajavahemikul testiti perearstipraksistes üle Eesti AUDITiga (test alkoholi tarvitamise hindamiseks) 13 693 patsienti, mille tulemusena avastati 15% juhtudest madala riski piiri ületav alkoholi tarvitamine. Sõltuvalt testi tulemusest ja tarvitamise tasemest viisid perearstid ja -õed koos patsiendiga läbi lühikese nõustava vestluse.
Tulemustest
Uuringu valimis olid patsiendid, kelle AUDITi punktisumma ületas madala riski piire. Nemad said pärast testi tegemist lühinõustamist ja umbes pool aastat hiljem tehti kordustestimine. Sellistele kriteeriumitele vastas 196 patsienti ja nende andmete analüüsimisel leiti teisel hindamisel alkoholitarbimise langus madala riski piiridesse 62% juhtudest. Tulemusi illustreerib alltoodud tabel.
Sõelumise ajahetkel ületasid uuringus osalenud patsientidest AUDITi tulemusel madala riski piiri 196 patsienti, kordustestimisel oli selliseid patsiente 75 ehk 38% algselt sekkumist vajanud 196 patsiendist. Sõelumisel oli AUDITi keskmine tulemus 12,44, mis vähenes kordustestimisel 6,87-ni.
"Need tulemused on kooskõlas ka praeguste teadmistega välisriikidest, et lühisekkumised võivad aidata vähendada tervist ohustaval või kahjustaval tasemel alkoholi tarvitamist patsientide seas. Tõhusus on statistiliselt oluline nii kuus kuud kui üks aasta pärast sekkumist ning hoolimata sellest, kas uuring on läbi viidud kontrollitud tingimustes või tavapärastes tervishoiuteenuse osutamise tingimustes," kinnitab ALVALi teenuse koordinaator Betty-Maria Märk.
| AUDIT-testi tulemus | Sõelumiste arv (%) | Kordustestide arv (%) |
| Madal risk (0–7) | 0 (0%) | 121 (61,73%) |
| Ohustav tarvitamine (8–15) | 158 (80,61%) | 66 (33,67%) |
| Kahjustav tarvitamine (16–19) | 34 (17,35%) | 8 (4,08%) |
| Võimalik sõltuvus (20–...) | 4 (2,04%) | 1 (0,51%) |
| KOKKU | 196 (100%) | 196 (100%) |
Patsiendid on koostöövalmid
ALVALi teenust osutanud tervishoiutöötajad saavad oma kogemusele tuginedes öelda, et alkoholitarvitamise teema käsitlemist patsiendiga ei pea kartma – enamasti on patsiendid valmis oma alkoholitarvitamisest rääkima ning näevad teema algatamist põhjendatuna. Perearstide hinnangul võimaldab suurem testitud patsientide hulk algatada vestlusi patsiendi alkoholitarvitamisest ka inimestega, kelle alkoholitarvitamine on madala riski piires, ning anda neile sellekohast tagasisidet. Tervist ohustava tarvitamisega patsiendi nõustamisel aidatakse patsiendil teadvustada madala riski piire ning ennetada häire kujunemist.
Sõeluda võiks kõiki patsiente
Esmatasandil võib olla takistusi probleemse alkoholitarvitamise märkamisel, kuid samas on suur potentsiaal sekkumiseks, seepärast on soovituslik kõiki patsiente sõeluda. Hetkel rakendatav metoodika – testimine, vajadusel lühike nõustamine ja kordustestimine 6–12 kuu pärast – võimaldab perearstil või -õel piirduda valdava enamiku patsientide korral vaid kolme küsimusega, mille esitamise ajakulu on vähene. Seega võib järeldada, et praegu kasutatava metoodika juurutamine on põhjendatud, kulutõhus ja efektiivne.
Tervise Arengu Instituut on ALVALi teenuse kohandanud Eesti oludesse sobivaks ja on alates 2016. aastast koostöös perearstide- ja õdedega piloteerinud teenuse toimimist Eesti perearstisüsteemis.
Tugisüsteemid perearstidele
Alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks on programmi „Kainem ja tervem Eesti“ kaudu loodud perearstidele ja õdedele mitmesuguseid tugivõimalusi:
- AUDIT elektroonsel töölaual;
- koolitused;
- töövahendid spetsialistile;
- teavikud patsientidele.
„Oleme nende aastate jooksul korraldanud koolitusi alkoholitarvitamise häire olemusest, erinevaid suhtlemisoskuste koolitusi ja 50% perearstinimistutest on osalenud ALVALi koolitusel, kus nad on õppinud läbi viima lühisekkumisi, toetamaks tervislikke valikuid patsiendi eluviisis. Motiveeriv intervjueerimine, millele enamik koolitusi suuresti tugineb, on ka perearstide õppekavas sees, ja usun, et patsiendid võivad julgelt ka alkoholi liigtarvitamisega seotud mure korral oma pereõe- või arsti poole pöörduda“ kinnitab koolitusspetsialist Maria Ratassepp.
Teenuse arendamise käigus on Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud ka mitmeid alkoholi liigtarvitamise teemalisi infovoldikuid ning abivahendeid: alkoholiühikute kalkulaator, alkoholipäevik ning mitmed juhendmaterjalid alkoholi liigtarvitajale ning tema lähedasele, korraldatud on iga-aastaselt konverentse, edasi on arendatud veebilehte alkoinfo.ee ning anonüümset eneseabiprogrammi Selge.
Uuringu tulemustega saab tutvuda SIIN.