Uuring „Alkoholitarvitamise häire ravi mõju patsientidele“ näitas häid tulemusi

Uuenduslik on selle teenuse juures meeskondlik lähenemine, kus abivajaja ümber on koondunud spetsialistidena vaimse tervise õde, (kliiniline) psühholoog, sotsiaaltöötaja ja psühhiaater ning toimetatakse juhtumikorralduslikust meetodist lähtuvalt. Spetsialiste kaasatakse iga patsiendi korral tema vajadustest lähtuvalt. Kesksel kohal ravimeeskonnas on sageli just õde või psühholoog, kes toetab inimest läbi terve teekonna.

Et hinnata „Kainem ja tervem Eesti“ programmis arendatud alkoholitarvitamise häire raviteenuse mõju patsientidele, viis Tervise Arengu Instituut läbi uuringu. Uuringus osales 60 ravile pöördunud patsienti kolmest teenust osutavast tervishoiuasutusest (ajavahemikul jaan. 2020- kuni sept. 2021). Andmeid koguti osalejatelt kahel vaatlushetkel: esimest korda raviteenusele pöördumisel ning teist korda kuue kuu möödumisel raviga alustamisest.

Uuringu tulemustest

Tulemustest selgus, et keskmine AUDIT testi (Alcohol Use Disorder identification Test, sõeltest alkoholi liigtarvitamise hindamiseks) punktisumma vähenes 23,7 punktilt 13,4 punktini. Tugeva alkoholi tarvitamise päevade arv vähenes keskmiselt 9,5 päevalt 2,1 päevani ning kainete päevade arv kasvas keskmiselt 16,8 päevalt 24,5 päevani. Samuti paranesid oluliselt uuringus osalejate emotsionaalse enesetunde ja elukvaliteedi näitajad ning vähesel, kuid statistiliselt olulisel määral paranes ka uuringus osalenud inimeste kognitiivne võimekus.

Emotsionaalse enesetunde küsimustikus (EEK-2) langesid kuue kuu jooksul alates ravi alustamisest tulemused kõigi alaskaalade lõikes. Kõige enam liikus uuringu käigus otsusepiirist allapoole patsientide depressiooni (40,7% osalejatest) ning unetuse (35,6% osalejatest) sümptomite esinemine.

Patsientide kognitiivset võimekust hinnati instrumendiga MoCA (Montreal Cognitive Assessment, instrument kognitiivse võimekuse hindamiseks) ja saadud tulemused näitasid tõusu keskmiselt 25,4 punktilt 26,7 punktini.

Uuringus osalenute elukvaliteedi hindamiseks oli kasutusel AQoLS küsimustik (Alcohol Quality of Life Scale, alkoholiga seotud tajutud elukvaliteedi languse hindamisvahend), mille koguskoor vähenes uuringus osalenud patsientidel keskmiselt 42,3 punktilt 15,4 punktini (madalamad skoorid indikeerivad alkoholi väiksemat negatiivset mõju elukvaliteedile). Mõõdeti ka käe pigistusjõudu, kuid seal statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud.

"On hea tõdeda, et uuringu tulemused on positiivsed. See, et inimene hindab oma elukvaliteeti märgatavalt paremaks juba peale kuue kuu möödumist – vähenenud on kaebused depressiooni ja unetuse osas, ning suurenenud on kainete päevade arv –, on talle ja tema lähedastele väga oluline,“ ütles TAI alkoholi ja tubaka valdkonna analüütik Liisa Rikanson, üks uuringu autoritest.

Edasised sihid

Teenuse edasine arendamine peab jätkama ravimeeskondade koolitamisega, et laiendada teenuse piirkondlikku kättesaadavust üle Eesti. Tervise Arengu Instituudi poolt on välja antud ka mitmeid alkoholi liigtarvitamise teemalisi info- ja töövahendeid spetsialistidele: alkoholiühikute kalkulaator, alkoholipäevik ning mitmed juhendmaterjalid liigtarvitaja ning tema lähedase nõustamiseks.

Aastal 2022 jätkavad riikliku rahastuse toel alkoholi tarvitamise häire raviteenusega 13 tervishoiuasutust üle Eesti: Valga Haigla, Lõuna-Eesti Haigla , Tartu Ülikooli Kliinikum , AJK Kliinik Tartus, Viljandi Haigla , Pärnu Haigla , Raplamaa Haigla , Narva Haigla , Kuressaare Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorne vastuvõtt Viimsis ning Marienthali Kliinik .

Alates järgmisest aastast hakkab „Kainem ja tervem Eesti“ alkoholitarvitamise häire ravi teenust koordineerima Eesti Haigekassa.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: https://tai.ee/et/valjaanded/alkoholi-tarvitamise-haire-ravi-moju-patsientidele

Anneli Sammel

Terviseriskide ennetamise keskuse juht

Tervise Arengu Instituut