Tulekul on rahvusvaheline insuldipäev

Kodade virvendusarütmia on seisund, millegaon seotud 25% insuldijuhtumitest, ning selle põdemine suurendab insulti haigestumise tõenäosust kuni viis korda. Virvendusarütmia korral ei koordineeri siinussõlm südame rütmi ja elektriimpulsid liiguvad südames korrapäratult, pannes südamekojad virvendama, ning südamerütm on sageli siis kiire ja ebaregulaarne. Seetõttu võib juhtuda, et kogu verd ei pumbata südamest välja, mille tulemusena võivad tekkida trombid, mis ajju liikudes võivad põhjustada insuldi. Kodade virvendusarütmia põhjustatud insult on väga suure suremusega haigus, seepärast on kodade virvendusarütmia varajane diagnoosimine äärmiselt oluline, et patsiendid saaksid insuldi ennetamiseks alustada õigel ajalvere hüübimist ja trombide teket takistavat antikoagulantravi.

Kodade virvendusarütmiast ning selle ravist antikoagulantidega räägib Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Siim Schneider lähemaltSIIN.

Miks on insuldist rääkimine vajalik?

Maailma Insuldiorganisatsiooni hinnangul saab elu jooksul insuldi 25% inimestest, kelle vanus on 25 aastat ja rohkem. Igal aastal haigestub kogu maailmas insulti üle 12 miljoni inimese, Eestis hinnanguliselt üle 4000 inimese aastas. Tegemist on peamise invaliidsust tekitava haigusega, mis on surmapõhjustest isheemiatõve järel teisel kohal.

Insulti haigestumine ning sellesse suremus on pidevas tõusutrendis – kui aastal 2020 põhjustas insult maailmas 6,6 miljonit surma, siis värske Maailma Insuldiorganisatsiooni ja Lanceti neuroloogiakomisjoni avaldatud raporti järgi suureneb insulti suremus maailmas 2050. aastaks ennustatavalt juba 9,7 miljoni sumajuhuni aastas. Samas on tegemist väga hästi ennetatava haigusega – umbes 90% insultidest on ennetatavad.