Sellest hooajast saab lastele gripivaktsiini manustada ka nina kaudu

Eda Tamm:laste vaktsineerimine gripi vastu

Gripiviirus on RNA-viirus, mis kuulub perekonda Ortomyxoviridae. Gripiviiruseid on kolme tüüpi: A-, B- ja C-gripiviirused. A-gripiviiruse alatüübi määravad pinnaantigeenid hemaglutiniinid (H, kokku 15 erinevat) ja neuraminidaasid (N, kokku 9).

Gripiviiruse genoomi pidevate punktmutatsioonide tõttu toimuvad viiruses pidevad antigeensed muutused (antigeenne triiv), mistõttu levib keskkonnas igal hooajal veidi erinevate omadustega viirus. Viimastel aastatel on domineerinud A-gripi variandid H1N1 ja H3N2 ning B/Victoria ja B/Yamagata. Kahe viiruse alatüübi geenisegmentide reassorteerumise tagajärjel (antigeenne nihe) tekib uus tüvi, mis võib põhjustada pandeemiat. Oht uue pandeemia tekkeks on püsiv (eriti A H5N1 või H7N9 tüved).

Haiguse peiteperiood on keskmiselt kaks päeva (1–5 päeva). Viiruse eritamine algab üks päev enne sümptomite teket, on kõige suurem 2.–3. päeval ja kestab keskmiselt 5–7 päeva. Viirus seostub hingamisteede limaskesta pinnal siaalhapet sisaldavate retseptoritega ja paljuneb hingamisteede limaskesta epiteelirakkudes. Rasketel juhtudel toimub epiteelirakkude nekroos, epiteeli regeneratsioon võtab aega 3–4 nädalat.

Lastest haigestub grippi igal aastal umbes 15–45% ning kuue aasta vanuseks on lapsed põdenud grippi vähemalt ühe korra. Viiruskoormus lastel on suurem kui täiskasvanutel ja lapsed eritavad viirust pikemat aega. Hospitaliseerimist vajavad kõige rohkem alla üheaastased lapsed.

Viiruse transmissioon toimub piisknakkuse, aerosooli ja kontaktnakkuse teel. Aerosoolid tekivad ka ainult rääkimisel ning püsivad õhus pikka aega. Gripi levik on kiire, eriti kinnistes kollektiivides. Peamised gripi levitajad on lapsed, eriti põhikooliealised ja nooremad lapsed. Kooliealisi hõlmanud vaktsinatsiooniprogrammid on vähendanud arsti- ja EMO-visiite ning haiglaravi vajadust mittevaktsineeritud täiskasvanutel. Samuti on koolide sulgemine gripipuhangute ajal vähendanud viiruse ülekannet kogu elanikkonna hulgas.

Raskest haigusekulust on eelkõige ohustatud alla kuue kuu vanused lapsed

Enamasti on gripp 2–7 päeva kestev iseparanev haigus. Haigust iseloomustab febriilne palavik, külmavärinad, peavalu, müalgia ja ekstreemne väsimus. Respiratoorsetest sümptomitest on tavalised kuiv köha, kurguvalu ja ninahingamise takistus. Lastel võivad esineda ka oksendamine ja kõhulahtisus. Harvem kirjeldatakse bronhiiti, sekundaarset kopsupõletikku ja lastel ägedat otiiti.

Esmane gripipneumoonia on harv tüsistus, kuid võib esineda igas vanuses inimestel ning on suure letaalsusega. Haruldane tüsistus, eeskätt väikestel poistel, on äge müosiit, millega kaasneb lihasvalu (enamasti säärelihastes) ja sellest tingitud lonkamine või kikivarvul käimine. Üliharvad tüsistused on meningiit, entsefaliit või meningoentsefaliit. Neuroloogilistest tüsistustest kirjeldatakse transversaalset müeliiti ja Guillain-Barré sündroomi. Müoperikardiit on harvaesinev, kuid selle kulg võib olla fulminantne ja lõppeda surmaga.

Raskest haigusekulust on eelkõige ohustatud alla kuue kuu vanused lapsed, vanemaealised ning erinevate krooniliste haigustega patsiendid (südame- ja kopsuhaigused, kroonilised närvisüsteemi haigused), immuunpuudulikkusega haiged ja rasedad. Haigust võib põdeda ka asümptoomselt.

Üle kaheaastastel peaks LAIV andma laialdasema kaitse võrreldes inaktiveeritud vaktsiinidega

Elus nõrgestatud viiruseid sisaldav gripivaktsiin (LAIV) sisaldab nõrgestatud külma-adapteeritud doonorviirust ja tsirkuleerivate tüvede hemaglutiniini ja neuraminidaasi geneetilist järjestust doonorviiruses. Viirus ei paljune temperatuuril > 37 °C, mis piirab selle paljunemist alumistes hingamisteedes. Vaktsiin manustatakse intranasaalselt, vaktsiinis sisalduvad virionid paljunevad, matkides naturaalset infektsiooni. Elusvaktsiin kutsub esile laiaulatuslikuma kaitse, sealhulgas laiema antikehade profiili, lokaalset limaskesta kaitset tagava IgA ning antigeeni-
spetsiilisi tsütokiine produtseerivad T-rakud. Vaktsiiniviirust võib leida ninasekreedis seitsme päeva jooksul pärast vaktsineerimist, kuid viiruse sekundaarne ülekanne on üliharv. Vaktsiini ohutusprofiil on hea. LAIV ei ole näidustatud alla 2-aastastele lastele ja on mittesoovitatav rasedatele. USA-s ja Kanadas soovitatakse elus nõrgestatud gripivaktsiini 2–59 aasta vanustele inimestele, Euroopas kahe- kuni alla 18-aastastele lastele.

Eestis kasutatav LAIV-i annus on 0,2 ml, mida annustatakse 0,1 ml + 0,1 ml kummassegi ninasõõrmesse. Esmakordsel gripi vastu vaktsineerimisel alla üheksa-aastastel lastel manustatakse nelja nädala möödumisel teine annus sarnaselt teiste gripivaktsiinidega. Vastunäidustused on anafülaksia eelneva vaktsiinidoosi suhtes, teadaolev anafülaksia mõne vaktsiini komponendi suhtes (nt želatiin). Munavalku (ovalbumiini) on vaktsiinis üliväike kogus (< 0,024 µg / 0,2 ml kohta), vaktsiini on lubatud manustada ka lastele, kellel on esinenud anafülaksia munavalgu suhtes. Elusvaktsiini ei tohi manustada raske immuunpuudulikkusega või immuun-supresseerivat ravi saavatele lastele.

Üle kaheaastastel lastel peaks LAIV andma laialdasema kaitse võrreldes inaktiveeritud vaktsiinidega – kinnitatud gripijuhtude vältimisel on efektiivsuseks hinnatud isegi 83%. Neljavalentse inaktiveeritud vaktsiini efektiivsus haiguse profülaktikas oli 45–65% kogu gripi (A + B) vastu. Immuunvastus vaktsiinile väheneb vanuse suurenemisega.
Gripivaktsiinid on ohutud. Kõige sagedasemad kõrvalnähud on lokaalsed reaktsioonid süstekohal ning üldnähtudest väsimus, lihasevalu, peavalu, külmavärinad ja palavik. Kõrvalnähud tekivad kolme päeva jooksul pärast vaktsineerimist ning võivad püsida kolm päeva. Kolme- ja neljavalentsete vaktsiinide kõrvaltoimete esinemise osas erinevust ei ole. Haruldastest kõrvaltoimetest võivad esineda Guillain-Barré sündroom (1 juht miljoni vaktsiinidoosi kohta) ja anafülaksia (1,31 juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta). Munaallergia ei ole gripivaktsiini vastunäidustus.

Argo Lätt: täiskasvanute vaktsineerimine gripi vastu

Eestis haigestub igal aastal grippi keskmiselt 5–10% elanikest. Eestis on Euroopa Liidu suurim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooaegadel suri gripi tõttu sadakond inimest, kellest enamik olid vanemaealised ja paljud hooldekodude elanikud. Eestis on gripi vastu vaktsineeritud 10,2% vanemaealistest, Euroopa Liidus on vaktsineerimise hõlmatus vanemaealiste seas keskmiselt 56%.

Gripi põdemine on seotud raskete tüsistuste ja kardiovaskulaarsete sündmustega. Vahetult pärast grippi haigestumist on üle 35-aastastel inimestel müokardiinfarkti risk kuus korda suurenenud, esimese kuu jooksul on insuldi risk kolmekordne. Risk gripitüsistuste tõttu surra on diabeediga patsientidel kuus ning südame-veresoonkonnahaigustega patsientidel kümme korda suurem võrreldes üldelanikkonnaga.

Terviseameti uuringu järgi oli 2016. aastal Eestis gripi vastu vaktsineerimise keskmine hõlmatus perearstidel 48,9%, pereõdedel 36,9%. USA-s on näidatud, et gripihooajal haigestus grippi iga kolmas tervishoiutöötaja ning nendest kolm neljandikku töötas haigena patsientidega edasi. Tervishoiutöötajatest nakatuvad kõige sagedamini õed. Grippi nakatunud töötajad võivad nakkust patsientidele teadmatult edasi levitada, kuna haiguse kulg võib olla sageli (kuni 30%) kerge või asümptomaatiline.

Rasedad kuuluvad gripi riskirühma

Rasedad pöörduvad grippi haigestudes mitterasedatega võrreldes kaks korda sagedamini perearsti poole. II ja III trimestril vajavad rasedad gripi tõttu haiglaravi neli korda suurema tõenäosusega kui mitterasedad. 1918. aasta pandeemia ajal hinnati rasedate suremust gripiviiruse tõttu isegi 50%-le. Ka 1957. aasta pandeemia ajal esines 25% alla 50-aastaste hulgas surmaga lõppenud juhtudest rasedatel. Riskid on suuremad rasedatel, kellel on täiendavad riskitegurid, näiteks rasvumine, diabeet.

Lisaks sellele, et rasedate haigestumine grippi toob kaasa raseda enda surma riski, suurendab see ka loote haigestumuse ja suremuse riski, suurendades erakorraliste keisrilõigete, raseduse katkemiste, enneaegsete sünnituste ja väikese sünnikaalu sagedust.

Rasedate vaktsineerimine gripi vastu annab vastsündinule passiivse immuunsuse gripi vastu esimestel elukuudel pärast sündi ja vähendab imikutel ägeda alumiste hingamisteede infektsiooniga haiglasse sattumise riski 58%. Rasedate vaktsineerimine vähendab imikute grippi haigestumist esimesel kuuel elukuul 40–90% – just sellel ajal, mil imikuid veel gripi vastu vaktsineerida ei saa.

Eestisse jõuab sel hooajal gripivaktsiini 249 000 doosi

Eesoleval hooajal on Eestis planeeritud turustada kolme tootja gripivaktsiine, millest kaks on süstesuspensioonid (40 000 doosi Fluarix Tetrat (gripivaktsiin, inaktiveeritud purustatud viirus) ja 95 000 doosi Vaxigriptetrat (neljavalentne gripivaktsiin, inaktiveeritud purustatud viirus)) ning lisaks on esmakordselt turule tulnud ninna pihustatav gripivaktsiin (9000 doosi Fluenz Tetrat (nelja gripiviirustüve reassortant, nõrgestatud elusvaktsiin)). Kokku 249 000 gripivaktsiini, millest 144 000 doosi eraturule ja 105 000 doosi riigihankesse.

Süstesuspensioonid on näidustatud alates kuuendast elukuust ning ninapihus kahe- kuni alla 18-aastastele lastele ja noorukitele. Riiklikult korraldatakse hooldekodude elanike ning eakate (vanuses 65+) vaktsineerimine perearstide juures oktoobris saabuvatest vaktsiinitarnetest.

Artikli ilmumist toetas AstraZeneca Eesti OÜ.