Räägime verevähist

Verevähiga patsientide ja nende lähedaste toetamiseks algatas Janssen juba ligi kümme aastat tagasi kampaania „Make Blood Cancer Visible“, mille eesmärk on panna inimesed verevähist rääkima ja käsitleda teemat patsientide vaatenurgast. Eestis on kampaania sõnum kohandatud juhtlause alla „Räägime verevähist“ ning tihedat koostööd tehakse Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liiduga.

Verevähid oma erinevate esinemisvormidega moodustavad 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest. Eestis saab pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi igal aastal umbes 700 uut patsienti, kuid vaatamata sellele on teadlikkus verevähi olemusest kesine ja rääkimine verevähist ei ole tavaline, isegi kui see haigus puudutab rohkemaid inimesi, kui me arvata oskame.

Verevähi diagnoosi saamine on patsiendile šokk ning haigusest rääkimine – selle kohta info saamine ja infomaterjalide kättesaadavus – aitab haigust paremini mõista. Samuti pakub patsiendiorganisatsioonina tuge Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit.

Verevähi kolm põhirühma

Verevähk on verd, luuüdi ja lümfisüsteemi kahjustav vähk. Eristatakse 140 erinevat tüüpi verevähki, mida saab liigitada kolme põhirühma.

1. Leukeemia – valgete vereliblede vähk. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu saavad geneetiliselt muteerunud valged verelibled kontrollimatult paljuneda. Olenevalt sellest, mis tüüpi valged verelibled muteeruvad ja vähirakuks muutuvad, saab eristada erinevaid leukeemia vorme. Leukeemiat liigitatakse kahjustatud valgete vereliblede tüübi alusel või haiguse kulu järgi ägedaks (kulgeb kiiresti) või krooniliseks (kulgeb aeglaselt).

Leukeemia vormid:

1) akuutne ehk äge lümfotsüütleukeemia (ÄLL),
2) krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL),
3) akuutne ehk äge müeloidne leukeemia (ÄML),
4) krooniline müeloidne leukeemia (KML).

2. Lümfoom – lümfisüsteemist alguse saanud vähk. Lümfoom saab alguse lümfotsüütide tootmises tekkivast veast. See viib vähirakkude tekkimiseni, mis moodustuvad kahel viisil: rakud jagunevad normaalsetest rakkudest kiiremini või rakud elavad normaalsetest lümfirakkudest kauem. Nii nagu normaalsed lümfirakud, võivad ka vähirakud kasvada organismi eri piirkondades: lümfisõlmedes, põrnas, luuüdis või veres. Lümfoomi peamised tüübid on Hodgkini lümfoom ning mitte-
Hodgkini lümfoom. Lümfoom on kõige levinum verevähi tüüp.

3. Müeloom – luuüdi plasmarakkude vähk. Hulgimüeloom tekib monoklonaalsete plasmarakkude kontrollimatu paljunemise tõttu luuüdis. Kasvajalised plasmarakud toodavad ka suures koguses immunoglobuliini, mis põhjustab elundite või koe kahjustusi.

Verevähi riskitegurid ja sümptomid

Riskitegurite hulka võivad kuuluda sagedased infektsioonid, nõrk immuunsus, geneetilised häired, keemiaravi, kiirgus, kokkupuuted kemikaalidega, keskkondlikud tegurid või autoimmuunsed häired.

Paljud verevähi sümptomid on tingitud tervete ja toimivate vererakkude vähesusest või ebanormaalsete rakkude liigtootmisest, mille tulemusena jääb ruumi väheks vererakke tootvates kohtades, st luuüdis ja lümfisüsteemis.

Verevähi sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli on need väsimus, õhupuudus, suurenenud lümfisõlmed, luuvalu, verevalumite teke, verejooksud, nakkused, palavik ning ebaselge või ootamatu kaalulangus.

Artikli ilmumist toetas Janssen.

EM-74779

Soovita patsiendile

Eestis tegutseb Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit, kelle missioon on ühendada kõiki, keda verevähk puudutab – patsiente, nende lähedasi, tervishoiutöötajaid ja kaasamõtlejaid – ning pakkuda neile tuge.

Liidu eesmärk on seista haigete õiguste eest, kaitsta patsientide huvisid avalikkuse ees ning aidata kaasa praegustele ja tulevastele patsientidele vajalike tervishoiuteenuste ja medikamentide kättesaadavuse paranemisele.

Patsientide ja nende lähedaste lood leiab aadressilt www.leukeemia.ee.

Kasutatud kirjandus

Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit. www.leukeemia.ee

Patsienditrükis „Räägime verevähist“ (2019).

joonis_lk_80.jpg