Igal aastal avastatakse Eestis umbes 100 uut neuroendokriinkasvaja juhtu

Artikli autor: Tiit Suuroja, üldkirurg-vanemarst,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Neuroendokriinkasvajad on epiteliaalse päritoluga tuumorid, mis saavad alguse spetsiifilistest NET-rakkudest. NET-kasvajate üldine esinemissagedus ja levimus maailmas on kasvamas. Inimkeha difuusne neuroendokriinsete rakkude süsteem koosneb üksikutest rakkudest ja nende kogumikest, mis paiknevad erinevates organismi kudedes ja organites – eelkõige seedetraktis ja hingamisteedes. Seetõttu diagnoositakse pea kaks kolmandikku NET-kasvajatest seedetraktis ja umbes üks kolmandik rindkereelundites (1).

Morfoloogiliselt ja funktsionaalselt on nendele kasvajatele samaaegselt iseloomulikud nii neuronaalse kui endokriinse koe omadused. Kõiki NET-kasvajaid iseloomustab võimekus bioloogiliselt aktiivsete ainete sünteesiks, mis võib avalduda spetsiifilise hormonaalse sündroomina.

NET-kasvajat võivad iseloomustada kõhuvalud, kõhulahtisus ja näopunetus

NET-kasvajad põhjustavad kaebusi ja iseloomulikku kliinilist pilti kahel viisil. Kõigepealt on neile omased kasvajast endast ja selle paiknemisest tingitud sümptomid. Nagu kõik kasvajad, võib ka NET-kasvaja osaliselt või täielikult sulgeda õõnesorgani valendiku (hingamisteed, seedetrakt, urotrakt jne) ning takistada sisaldise liikumist. Samuti võib kasvaja tekitada verejooksu ja organpuudulikkust obstruktsiooni või massiefekti tõttu. Luumetastaasid võivad tuua kaasa patoloogilise luumurru.

Teisest küljest on NET-kasvajatele iseloomulikud just bioaktiivsete ainete üleproduktsioonist tingitud sümptomid. Need on õhetus, fibroos, hüpoglükeemia jpt.

Seedetraktis on üks sagedasim NET-kasvaja tekkepaik peensool. Seda võib iseloomustada ebaselge kõhulahtisus, ebaloogiline näopunetus ja kõhuvalu (1).

Diagnoosi panek võib olla keeruline ja võtta aega

Üldine positiivne tendents kogu maailmas on see, et NET-kasvajaid avastatakse tänapäeval võrdlemisi vara ja asümptomaatiliselt. Sellisel juhul ei jõua hormonaalsed sümptomid sageli välja kujuneda.

Paljud kasvajad avastatakse sõeluuringutega sümptomieelsel perioodil ning seetõttu jõutakse õigeaegselt diagnoosini. NET-kasvajate korral on programmipõhiste sõeluuringute efektiivsus tõestamata. Seetõttu avastatakse neid tavaliselt kas sümptomite alusel või juhuleiuna teisel eesmärgil tehtud uuringute ja raviprotseduuride tulemusel.

Tänapäeval on avastatavatest NET-kasvajatest umbes 70–80% hormonaalsete sümptomiteta. Vaid üks viiendik NET-kasvajatest on sellised, mis produtseerivad tüüpilise kliinilise pildi jaoks vajalikul hulgal bioaktiivseid aineid.

Viimase aja trend näitab, et laialdaselt kättesaadavate diagnostikameetoditega riikides avastatakse NET-kasvajaid juhuslikult – inimesel ei ole sümptomeid avaldunud, kuid muude uuringute käigus leitakse kasvaja juhuslikult (1). See ei anna mingit sümptomaatikat ja kasvaja leitakse intsidentaloomina. Näiteks inimene läheb arsti juurde neerukividega ja talle tehakse kompuuteruuring. Lisaks neerukividele avastatakse juhuslikult kõhunäärmes sõlmeke, mis on väike ja sümptomiteta.

Peensoole lõpposa NET-kasvajaid võib olla raske diagnoosida – neile ei pääse endoskoopilisel teel hästi ligi ning radioloogiliste uuringute interpreteerimine vajab sageli teatavat kogemust ja eelneva kahtluse olemasolu.

Enamasti on väljendunud hormonaalse sündroomi olemasolul tegemist levinud kasvajaga. On aga juhtumeid, kus NET-kasvaja ise on suhteliselt väike ja raskesti visualiseeritav, kuid hormonaalne sündroom äärmiselt väljendunud. Hea näide on insuliini sünteesivad kasvajad – insulinoomid. Kasvaja ise võib olla radioloogiliselt raskesti või üldse mitte avastatav, kuid toob endaga kaasa madala veresuhkrutaseme episoode väga karmilt väljendunud kliinilise sümptomaatikaga. Sellisel juhul on tihtipeale tarvis psühhiaatrilist konsultatsiooni.

Areneb tavalisest vähist aeglasemalt

Neuroendokriinsed kasvajad on oma olemuselt alati pahaloomulised. Kolmel neljandikul juhtudest on NET-kasvajad aeglase või mõõduka kasvukiirusega. See on ka põhjus, miks teatud diameetrist väiksemate hormonaalse aktiivsuseta NET-kasvajate korral lubavad tänapäevased seisukohad ka jälgimisstrateegiat, jättes ravitaktika vaid olukorraks, kui kasvaja hakkab suurenema.

NET-kasvajate kliiniline kulg ja prognoos sõltub paljudest faktoritest. Oluline on kasvaja algkolde paiknemise koht. Jämesoole ja duodeenumi NET-kasvajad on agressiivsema kliinilise kuluga kui mao, ussripiku ja peensoole NET-kasvajad.

Agressiivse NET-kasvaja ehk NET-kartsinoomiga on tegemist 10–20%-l juhtudest. Sel juhul on kasvajale omased kõik agressiivse vähktõve tunnused, nagu kiire ja ulatuslik metastaseerumine, raviresistentsuse teke ja lühike üldine elumus hoolimata tänapäevasest ravist.

Kui tegemist on lokaalse kasvajaga, siis on tervendav ravi tavaliselt kirurgiline või endoskoopiline. Teatud kliinilistes situatsioonides tulevad kõne alla ka kuratiivsed invasiivradioloogilised menetlused.

Metastaseerunud NET-kasvajate ravi on tänapäeval oluliselt arenenud. See on mitmekomponentne ja põhineb erinevatel ravimodaalsustel. Tüüpiline on kõigi kättesaadavate ravimodaalsuste järjestikune, kasvaja ja patsiendi individuaalset omapära arvestav rakendamine või kombineerimine (3). Nii hoiame NET-kasvajaid sageli aastaid kontrolli all ja aeglustame nende progresseerumist olulisel määral (1). Ülemaailmne kogemus näitab, et tänapäevase raviga elab 50–60% NET-metastaasidega inimestest kümme aastat või kauem.

Üks moodsa NET-kasvajate ravi eeliseid on, et see tagab haigele minimaalselt mõjutatud elukvaliteedi pikkadeks aastateks. Hea näide konkreetse ravimigrupi juurutamisega saavutatud mõjust NET-kasvajaga patsientide elukvaliteedile ja üldisele elumusele on somatostatiini analoogid. Eestis on nendest kättesaadavad oktreotiid ja lanreotiid. Eeltoodud ravimigrupi esindajad tagavad minimaalse manustamiskoormuse juures kasvaja pikaaegse stabilisatsiooni ja efektiivse sümptomite kontrolli kolmel neljandikul haigetest.

Perearstid ei pruugi osata NET-i märgata

NET-kasvajate esinemissagedus kasvab kogu maailmas. Põhjus võib peituda paranenud diagnostilises võimekuses ja arstide teadlikkuse suurenemises NET-kasvajatest (1).

Eestis esineb igal aastal orienteeruvalt 100 NET-kasvajate esmasjuhtu. Seega on tegemist mitte väga sagedase, kuid siiski piisavalt olulise pahaloomulise kasvajaga. Illustratiivselt võiksime NET-kasvajate esinemissagedust võrrelda näiteks maksarakulise vähi iga-aastase esinemissagedusega.

Tingituna NET-kasvajate esinemisvõimalusest väga erinevates organites ja kehapiirkondades ning kliinilise pildi mitmekesisusest võivad patsientide raviteekonnad saada alguse kas perearsti või eriarstide juures.

Paljud arstid võivad puutuda kokku NET-kasvajatest tulenevate sümptomitega ning oleks hea, kui nad suudaksid tuvastada haigust juba varajases faasis. Suur hulk patsiente jõuab spetsialistideni alles haiguse hilisemas staadiumis (1). Lisaks perearstile on oluline, et NET-kasvaja tunneksid ära nii radioloogid, patoloogid kui ka endoskopistid. Individuaalse perearsti praktilisest seisukohast on NET-kasvajate korral enamasti tegemist harvaesineva ja ebatõenäolise patoloogiaga. Seetõttu on kliinilise pildi alusel diagnoosi eeldamine ebarealistlik. Oluline oleks NET-kasvaja kui haigusgrupi olemasolu teadvustamine ja diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse võtmine.

Arvestades NET-kasvajate esinemissageduse kasvu ja lokaliseeritud NET-kasvajate osakaalu suurenemist on radioloogil tänapäeval nende diagnoosimises suur roll. Tähtis on just muudel näidustustel teostatud radioloogiliste uuringute interpreteerimisel intsidentalioomide NET-kahtluse kirjeldamine ja vajadusel ka raskesti märgatavate muutuste märkamine.

Endoskopisti vaatevälja satub NET-kasvajaga patsient enamasti mao I tüüpi NET-kasvajaga atroofilise gastriidi tõttu, samuti jämesoole, sageli pärasoole tuumoriga (2).

Olulisim faktor korrektse diagnoosini jõudmisel ja võimalikult varajase asjakohase ravi alustamisel mistahes spetsialisti poole pöördumisel jääb siiski teadlikkus NET-kasvajate esinemise võimalikkusest.

Kompuuteruuringud on Eestis laialdased saadaval

Tänapäeval on arenenud riikides erinevate kasvajate korral ellujäämise võimalus oluliselt suurem kui mujal. Üks peamine põhjus on see, et arenenud ühiskonnaga riikides on instrumentaalne diagnostika paremini kättesaadav. Ka Eestis on kompuutrid olemas kõikides suuremates maakonnahaiglates. Tulemus on see, et lisaks kompuutertomograafiauuringu tegemise algpõhjusele leiame ka väiksemaid kasvajaid organites, mida ilma kompuuteruuringut tegemata ei oleks leitud. Siinkohal on oluline, et arst, kes uuringu tulemusi vaatab, ei keskenduks ainult oma konkreetsele küsimusele. Üks võimalus on juhuslikult leida NET-kasvaja ja suunata patsient varakult õigele ravile.

Tutvu NET-iga lähemalt lehel ZebraTest.eu

Kasutatud kirjandus

1. Ptasnuka M, Ozolins A, Narbuts Z, Truskovs A, Sperga M, Plaudis H. Epidemiological Data and Treatment of Gastroenteropancreatic Neuroendocrine Neoplasms: Insights From Tertiary Referral Hospitals in Latvia. World J Surg 2020 Feb; 44 (2): 585–593.
2. Viļisova S, Karpenska-Allaža N. Neiroendokrīnā audzēja (NET) pacienta dienasgrāmata. Simptomu kontrole un ārstēšana 2021.
3. Living with NETs. How are neuroendocrine tumours (NETs) treated? https://www.livingwithnets.com.

Artikli ilmumist toetas Ipsen Pharma.

SOM-EE-000080 2022/1