Balti ateroskleroosiühingu konverents: uued võimalused ateroskleroosi diagnostikas ja ravis

Ateroskleroosi diagnostikas räägime praegu üha enam lipoproteiin a-st, mis on praktiliselt samasuguse riskimääramisjõuga, kui LDL-kolesterool. Lipoproteiin a ei ole küll nii sageli tõusnud nagu LDL-kolesterool, kuid niivõrd olulise riski lisamise tõttu peab juhiste järgi täisealistel inimestel korra elus see marker olema määratud.

Perekondliku hüperkolesteroleemia geneetilise monogeense defekti määramine on oluline, kuna sellega kaasneb oluline lisarisk. Rahvatervise seisukohalt on veelgi olulisem polügeense riski määramine südame-veresoonkonna haiguste riskiriski täpsustamiseks. Kui tavapäraselt määrame kolesterooli ja vererõhu ning lähtume teada-tuntud markeritest, siis jääb ikkagi SVH varjatud risk, mida on võimalik määrata. Juba praegu on käimas südame-veresoonkonna haiguste personaalpreventsiooni programm, kus oleme suure polügeense riskiga patsiendid välja skriininud ning toimub ulatuslik interventsioon. Lähiaastatel omandab polügeenne risk järjest suurema tähenduse ja see muutub rutiinseks osaks kardiovaskulaarse riski määramisest. Teiste riskitegurite kõrval pole tegu küll ülemusliku näitajaga, kuid polügeenne riskiskoor on sama praegu teadaolevate riskitegurite kõrval sama oluline.

Uued ravivõimalused

Ateroskleroosi ravis tegid revolutsiooni PCSK-9 inhibiitorid, nüüd on tulemas veel uus ravimigrupp – PCSK-9 sünteesi pärssivad ravimid. Inklisiraan jõuab juba tuleva aasta jooksul tõenäoliselt ka Eestisse, Euroopasse aasta alguses. Praegu olemasolevad PCSK-9 inhibiitorid on kahe nädala tagant süstitavad, uus ravim kaks korda aastas süstitav. Uute ravimite efektiivsus on ikkagi niivõrd suur ning meil on võimalik ravida selliseid raskeid haigeid, kelle puhul varem eesmärkväärtuseid ei saavutatud.

Oluline teema on kindlasti perekondlik hüperkolesteroleemia, mis käib konverentsil läbi mitmest ettekandest. Perekondlik hüperkolesteroleemia oli kogu maailmas alahinnatud ja alaravitud, kuigi nende haigete südameinfarkti risk on 20-22 korda kõrgem.

Norra professor Martin Prøven Bogsrudräägib just Norra registrist: Norra ja Madalmaad on Euroopas kõige eesrindlikumad, kus on enamus perekondliku hüperkolesteroleemia patsiente üles leitud ning nad saavad adekvaatset ravi. Enamik riike on veel olukorras, kus meditsiini vaateväljas on umbes 1% perekondliku hüperkolesteroleemia patsientidest.

Vaatamata uutele diagnostika- ja ravivõimalustele on elustiil inimeste endi kätes ning see moodustab meditsiini võimaluste kõrval veel suurema osa. Siiski, mida paremini saame riski määrata, teada lipoproteiin a taseme ja polügeense riski, seda paremini saame määrata personaalse riski. Isegi ravi puhul saame geeniandmeid rohkem arvesse võtta. Näiteks teame, millistel patsientidel on suurem risk saada statiinraviga kõrvaltoimeid, millised patsiendid võiksid potentsiaalselt saada suuremat kasu. Selline teadmine on eriti oluline patsientide puhul, kellel SVHd veel pole, kuid risk on suur.

Eestis on SVH suremus alates 1994. aastast üle 50% langenud, kuid uute ravi- ja diagnostikavõimalustega saame tulemusi veelgi parandada. Meil on ka võimalik määrata koronaararterite kaltsiumi skoori, teha kompuutertomograafilise uuringuga kindlaks, kui kaugele on lupjumine juba arenenud. Kui kaltsiumi skoor on null, on võimalik lupjumine praktiliselt täiesti välja lülitada, kui aga skoor juba üle 100 Agatstoni ühiku, siis on lupjumine juba tekkinud ja tegu patsiendiga, kellel on väga suur südamelihase infarkti risk.

Diabeet ja SVH

Diabeedisessioonis räägime uutest ravimigruppidest, mis on südant ja veresooni kaitsva omadustega. GLP-1 agonistid on ateroskleroosi profülaktikas väga efektiivsed ravimid, teiseks ka väga heade tulemustega kaalulangetamisel. SGLT-2 inhibiitorid aitavad väga hästi ära hoida südamepuudulikkust ja ravida isegi juba tekkinud südamepuudulikkust. Viimased uuringud näitavad, et need ravimid aitavad südamepuudulikkust ravida mitte ainult diabeetikutel, aga isegi mittediabeetilistel haigetel. Täiesti võimalik, et saame südamepuudulikkuse ravis ühe uue ravimigrupi juurde.

Kaasaegse diabeediraviga on võimalik kardiovaskulaarne risk viia praktiliselt mitte-diabeetiku tasemele, see on tohutu edasiminek.

Personaalne riskihindamine

Millal alustada ravi noore inimese puhul, kellel suur risk – see on arstikunsti küsimus. Peame vaatama inimest tervikuna, sest kardiovaskulaarse riski kõrval võib ka teisi haiguseid esineda. Pärilikkuse analüüs on üks indikaator, aga konkreetse inimese geenidel baseeruv riskiskoor veel täpsem. Millisest vanusest hakata kolesterooli langetama ja kui agressiivselt, on otsustuse koht: tegelikult on võimalus kasutada näiteks fermenteeritud punase riisi toidulisandeid, mis langetavad halba kolesterooli ca 20-25%, enne, kui ravimite juurde liigume.

Kui kaltsiumi skoor või pulsilaine levikiirus on kõrged, siis peaks hakkama ravima ükskõik millises vanuses patsienti. Need näitajad viitavad sellele, et arterid on juba kahjustunud.

Lektoriteks oma ala tipud

Konverentsile kutsutud lektorid on oma ala tipud. Dovilė Karčiauskaitė on laborimeditsiinijuht juhtiv arst Leedus, tema räägib just nendest uutest markeritest, mida saame laboris määrata. Eesti kogemuse põhjal räägime, et perekondliku hüperkolesteroleemia haiged hakkavad igal juhul ravi saama, kuid lisaks vaatame, kas suudame leida haigust põhjustavad mutatsiooni. Praegu ravi sellest ei sõltu, küll on aga oluline mutatsioonist teada saada, sest nende patsientide risk on suurem. Tulevikus võib ka ravi olla erinev, see on aja küsimus.

Iveta Mintale on Balti Ateroskleroosi Ühingu juhatuse liige, Lätis juhtiv preventiivkardioloog.

Kristina Lotamõis räägib antikoagulantidest. Oleme sellest teemast kodade virvendusarütmia aspektist palju rääkinud, seekord tuletame meelde kui oluline on aterotromboos.

Perekondliku hüperkolesteroleemia register või andmekogu on Balti riikidest praegu kõige tugevam Lätis. Selle initsiaator Gustavs Latkovskis räägib sellest, kuidas perekondlikku hüperkolesteroleemiat Lätis ravitakse. Martin Prøven Bogsrud teeb põneva ettekande Norra registrist. Soomes tunnustatud prof Katriina Aalto-Setälä tutvustab ravi praktikat Soomes.

Minu ettekanne on sekundaarsest preventsioonist: väga loodame, et saame PCSK-9 inhibiitoritele ka sekundaarse preventsiooni näidustuse, praktiliselt kõikides Euroopa riikides on see praegu juba olemas. Räägin ettekandes tõendusest, et kolesterooli efektiivse langetamisega on võimalik väga palju saavutada.

Diabeedisessioonil on Gustavs Latkovskise ettekanne on pühendatud ka sellele, kuidas on võimalik 2. tüüpi diabeedi patsientidel SVH sündmuseid vähendada kardioloogi vaatevinklist. Pentti Põder räägib diabeediravis kasutatavatest SGLT-2 inhibiitoritest, mis võimaldavad edukalt ravida ka südamepuudulikkust. Leedu Hüpertensiooni Ühingu president Marius Miglinas räägib diabeediravimitest neeru seisukohast: kroonilisest neerukahjustusest ja kuidas saame seda teist tüüpi diabeedi patsientidel vähendada.

Balti ateroskleroosi ühingu konverents toimub 4. detsembril Tallinnas.

Saalis osalejate arv on piiratud, praegu on veel vabu kohti. Konverentsi on võimalik jälgida ka veebist (vajalik registreerumine, tasuta).

Täpsem kava ning registreerumine: https://www.conference-expert.eu/en/bas2020