Uuring: üllatavalt paljud apteeki külastavad inimesed jäävad pikendamata retsepti tõttu ravimita

Autor: Ly Rootslane, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht

Apteekrid puutuvad igapäevaselt kokku juhtumitega, kus patsiendid jõuavad apteeki sooviga ravim välja osta, kuid kohapeal selgub, et kehtivat retsepti retseptikeskuses olemas ei ole. Sageli juhtub seda just õhtuti, pühade ajal või nädalavahetustel, mil perearstid ei ole enam kättesaadavad. Ravimi soetamise vajadus võib tekkida ka ootamatult – näiteks on patsient oma ravimi ära kaotanud, unustanud puhkusele sõites või külla minnes koju.

Eakate patsientide puhul on probleemiks ka see, et ei osata digiloost oma retseptide kohta infot leida, seega käivad nad sageli apteegis uurimas, kas retsept veel kehtib või mitte. Saame seda infot isiku tuvastamisel jagada, aga kui retsept on juba kehtetu, siis on mure käes ja apteeker ei saa vajaminevat ravimit väljastada.

Apteekritele rohkem õigusi

EPAL tegi eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust anda proviisoritele ja farmatseutidele korduvretseptide vajaduspõhise pikendamise õigus perioodiks, kuni patsiendil on võimalik saada kontakt (pere)arstiga ja taotleda uus retsept. Eesmärk on muuta süsteem patsientide huvides otstarbekamaks ja paindlikumaks ning vähendada perearstide/-õdede töökoormust.

Retsepti pikendamise võimalus oleks selgelt defineeritud, st laieneks vaid teatud ravimite rühmadele, näiteks krooniliste haiguste ravimitele ja kontratseptiividele. Apteekritele on selline õigus antud mitmetes EL-i liikmesriikides, näiteks Portugalis, Norras ja Ühendkuningriigis.

Kokkuleppel Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga viis EPAL läbi uuringu eesmärgiga selgitada välja ravimid ja diagnoosid, mille puhul inimesed jõuavad apteeki, kuid neil puudub kehtiv retsept. Lisaks vaadeldi põhjuseid, miks inimesel retsepti ei ole ja kui sageli selliseid juhtumeid ette tuli. Uuringu küsimustik edastati 37-le apteegile üle Eesti. Uuring toimus ajavahemikul 7.-20. november 2023.

Uuringu tulemused

Küsimustiku tagastas EPAL-ile 24 apteeki üheksast maakonnast. Kokku pandi kahe nädalal jooksul kirja 401 juhtumit. Kuna tegemist oli apteekrite jaoks lisakohustusega, siis kõik juhtumid kirja ei saanud.

Apteeker pani uuringu tabelisse kirja patsiendi vanuse ja soo, ravimi toimeaine nimetuse ja ravimvormi, millele oleks vaja retsepti. Lisaks diagnoosi nii täpselt, kui inimene seda teadis, ja põhjuse, miks inimesel ei ole retsepti. Põhjuse juures on oluline selgitada, et lähtutud on inimese väidetest, mida apteeker otseselt kontrollida ei saa ja retseptikeskuse andmetest.

Uuringu tulemused näitasid, et 65% juhtudest vajas ravimit inimene, kes oli vanem kui 50 aastat, aga tal puudus kehtiv retsept. Kõige sagedasem retsepti puudumise põhjus on, et arsti/õega on suhelnud ja palutud uut retsepti, kuid apteeki jõudes selgus siiski, et retsepti ei ole. Pea pooltel kirja pandud juhtumistest oli selgitus just selline. Sageduselt teisel ja kolmandal kohal on juhtumid, kus inimene on kindel, et tal peaks veel retsept olema, kuid selgub et eelmisel korral on kõikide välja kirjutatud retseptide alusel ravimid juba väljastatud või siis on olemasolev retsept aegunud.

20% juhtumitest vajasid inimesed ravimit, mis langetab vererõhku. Sageli vajati ravimeid ka teiste krooniliste haiguste tõttu – diabeet, hüperkolesteroleemia, depressioon ja astma. Selgus ka, et kontraseptiivid jäid inimestel välja ostmata, sest kehtivat retsepti ei olnud. Apteegist lahkusid ravimita ka insuliini, epilepsia või tugeva valuravi patsiendid.

Kokkuvõttes selgus uuringist, et neid, kes tulevad apteeki retseptiravimeid ostma ilma kehtiva retseptita on päris palju ning see teema vajaks kindlasti edasi arutamist. Kui 24 apteegi peale oli selliseid juhte 2 nädalal jooksul 401, siis kui seda numbrit laiendada edasi kõikide Eesti apteekide peale ja võtta arvesse terve aasta, on tegemist ikka väga olulise osaga retseptiravimite kasutajatest.

Uuringu tulemused tõid välja, et peamiselt on tegemist krooniliste haiguste raviks mõeldud ravimitega, mille ravijärgimus on väga oluline. Kardiovaskulaarhaiguste puhul ilmselt ei ole 1-2 päevane ravi puudumine nii kriitiline, kui seda on insuliini, astma või narkootilise valuvaigisti puudus.

Loodame, et arutelud retsepti pikendamise teemal jätkuvad ja apteekrid ei pea tulevikus enam patsiente vajamineva ravimita ära saatma, kui arst on kinnitanud ravimi vajaduse pikaks perioodiks.