Jana Lass
Jana Lass

Tartu Ülikoolis saab nüüd magistriõppes õppida kliinilist farmaatsiat

Rahvakeeles nimetatakse apteekides ravimitega tegelevaid inimesi apteekriteks, kuid täpsemalt jagunevad apteekrid proviisoriteks ja farmatseutideks. Eestis õpivad farmatseudid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolm aastat ning õppekava läbinud üliõpilane omandab rakenduskõrghariduse. Sellest sügisest saab kliinilist farmaatsiat õppida Tartu Ülikooli uuel magistriõppekaval.

Avaldatud Viimati uuendatud

Autor: Jana Lass, magistriõppekava „Kliiniline farmaatsia“ programmijuht; kaasprofessor, Tartu Ülikool. Artikkel ilmus septembri Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Proviisoreid on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis õpetatud juba alates 1842. aastast. Praegu kestab õpe viis aastat ja ülikooli lõpetanu haridustase vastab magistritasemele (farmaatsiamagister). Proviisoriõpe annab laiapõhjalised teadmised ravimitest, nende disainimisest, tootmisest ja toimest. Traditsiooniliselt keskendub Tartu Ülikooli proviisoriõpe ravimpreparaadile, kuid lisaks teadmistele ravimitest ja ravimpreparaatidest õpivad proviisorid nõustama inimesi ka sobiva ravimi valimisel ja kasutamisel. Õppe ajal kasutatakse seminarides simulatsioonimeetodeid, et toetada ravimi­info tõhusat edastamist ja patsiendi nõustamist. Viiendal õppeaastal läbivad õppijad apteegipraktika üld- ja haiglaapteegis.

Proviisori tööpõld on väga mitmekülgne. Enamik Tartu Ülikooli proviisori­õppe lõpetajatest hakkab tööle üldapteegis, haiglaapteekides, Ravimiametis või ravimitööstuses, kuid proviisoreid töötab ka teadus- ja õppeasutustes.

Kliiniline farmaatsia

Kliiniline farmaatsia on farmaatsia kõige uuem haru, mis ametliku mõiste järgi tegeleb ratsionaalse ravimikasutuse igapäevaste ja teaduslike aspektidega ning mille eesmärk on parandada patsiendi ravikvaliteeti. Kliiniline proviisor saab tegutseda nii haiglas kui ka jaemüügiapteegis ning tema tööülesanded on seotud patsientidele määratud ravi­skeemide analüüsimise ja optimeerimisega ning arstide, õdede ja patsientide nõustamisega.

Kliinilise farmaatsia ajalugu sai alguse Ameerikast. Juba 1935. aastal avaldas arst Henry J. Goeckel Ameerika Farmaatsiaassotsiatsiooni ajakirjas artikli ravivigade teemal ja soovitas, et arstiga koos peaks käima visiidil ka proviisor, kes aitaks hinnata ravitulemust. 1960. alguses alustati Michigani ja Kentucky ülikoolis kliinilise farmaatsia teenuste juurutamisega. Tolleaegsetes dokumentides kirjeldati apteekri elukutset kui kõige üleharitumat ning alarakendatud tervishoiu elukutset.

Tänapäeval on kliinilise farmaatsia teenused Euroopas kõige rohkem juurdunud Suurbritannias, kus on kliinilise proviisori kutse omandanud ka enamik praegu Eestis töötavatest kliinilistest proviisoritest. Ka Inglismaal toimusid suurimad muutused alles 1960. aastate lõpus, kui Aberdeeni haiglas alustasid proviisorid ravikorralduste ülevaatamist haigla osakondades, et vähendada ravivigade hulka, ning täpsustus proviisori roll ravimite väljakirjutamise ohutuse ja ratsionaalsuse hindajana. Euroopa Kliinilise Farmaatsia Selts (ingl European Society of Clinical Pharmacy, ESCP) asutati 1979. aastal eesmärgiga toetada ja edendada kliinilise farmaatsia arengut ning seltsil on hetkel üle 500 liikme 53 riigist.

Kliinilise farmaatsia õpetamine Tartu Ülikoolis

Kliinilise farmaatsia õpetamisega alustati Tartu Ülikooli proviisori­õppes samm-sammult. 2008. aastal said põhi­õppe üliõpilased sissejuhatuse kliinilisse farmaatsiasse ühes seminaris sotsiaalfarmaatsia õppeaines, kuid juba mõne aasta möödudes oli põhiõppe üliõpilastele õppekavas 5 EAP mahuga kliinilise farmaatsia õppeaine.

2020. aastal alustasime rahvusvahelise e-kursusega Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juures. Kursus kestis terve õppeaasta ja toimus kolmel järjestikusel aastal. Kursuse lõpetas edukalt mitukümmend proviisorit kuuest erinevast riigist. Lõpetajate seas oli nii üld- kui haiglaapteegis ning ka ravimifirmades töötavaid proviisoreid. Lõpetajad rõhutasid just kursusel õpitu praktilise rakendamise võimalikkust igapäevatöös, seda olenemata töö­kohast, samuti teemade mitmekülgset ning huvitavat käsitlemist erialal praktiseerivate õppejõudude poolt.

Uus õppekava Tartu Ülikoolis

Käesolevast aastast alustas Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juures kliinilise farmaatsia rahvusvaheline magistri­õppekava, mille maht on 90 EAP-d ja õpingud kestavad kaks aastat. Õppe­kava on Põhja-Euroopas ainulaadne, sest õppe­tööd viivad läbi kliinilised proviisorid nii Eestist kui ka teistest Euroopa riikidest. Õppejõududest enamik on nn õpetavad praktikud, kes põhitööna töötavad erinevate riikide haiglates. Õppetöö toimub inglise keeles ja kuna praktiliselt kogu õpe on veebis, sobib see hästi nii juba töökogemusega kui ka praktiseerivatele üld- ja haiglaapteekritele.

Õpetamine toimub läbi haigusjuhtude lahendamise, on probleemipõhine ja annab kliinilise proviisorina töötamiseks praktilisi teadmisi. Programmi raames on võimalik läbida ka praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppimise ajal harjutatakse seda, kuidas viia igapäevatöös ellu tõhusa, individualiseeritud ja tõenduspõhise farmakoteraapia põhimõtteid.

Esimesel aastal kogutakse teadmisi ja meenutatakse olulist nii alusainetest (näiteks farmakokineetika, farmakodünaamika ja laborimeditsiin) kui ka kroonilistest haigustest. Kodutöödena lahendatakse haigusjuhte, mida arutakse üheskoos veebiseminarides. Haigusjuhte lahendades kinnistuvad teadmised ravimitest (näiteks sellistes valdkondades nagu farmakoloogia, farmako­ökonoomika ja tehnoloogia), aga ka kliinilisest meditsiinist. Samuti õpitakse, kuidas tagada oma töös tõenduspõhisus (allikmaterjali kasutamine ja analüüs) ning suhelda teiste tervishoiutöötajate, patsientide ja nende lähedastega. Viimasel poolaastal keskendutakse magistritööle.

Kokkuvõtteks

Kliiniline proviisor teeb tihedat koostööd arstide, õdede ja ka patsiendiga, et leida patsiendile sobivaim tõenduspõhine raviskeem ning saavutada parim ravitulemus. Kliinilise proviisori roll haigla ravimeeskondades on hinnata keerukamate raviskeemide korral ravimite omavahelist sobivust, võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid ning ravimi sobivust patsiendi terviseseisundiga (nt võetakse arvesse neeru- või maksa­funktsiooni muutusi). Koostöös ravi­arstiga tehakse ravimiskeemis vajadusel muudatusi, mis võivad vähendada patsiendi ravimikoormust ning kulutusi mittevajalikele ravimitele.

Sellel septembril asub kliinilise farmaatsia magistriõppes õppima 20 Eesti ja 2 Läti tudengit. Loodame neist kahe aasta pärast saada endale asjalikke kolleege!

Powered by Labrador CMS