Tanel Kiik: apteegireformile tuleb mõned aastad aega anda

„Apteegireformiga on kummaline lugu. Oli maailmalõpu ennustajate koolkond, kes ütles, et tuleb COVID, apteeke jääb alles kolmandik ja patsiendid jäävad ravita, oli koolkond, kes ütles, et midagi ei muutu ja optimistlikum koolkond, kes arvas, et see on samm õiges suunas,“ rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik reedel toimunud apteekrite konverentsil. „Mina kuulusin algusest peale optimistlikumasse koolkonda.“

Samas pole ta enda sõnul kunagi arvanud, et apteegireform lahendab kohe kõik mured ühe korraga ja kohe järgmisel päeval.

„Kriitilised hääled küsivad, mis apteegireformist sai, mis on tulemus ja kas tegu on läbikukkumisega? Ma arvan, et algus oli ootuspärane. Loomulikult oli keset COVID-19 kriisi peamine see, et patsientidele jääks apteegiteenus kättesaadavaks ja ta ka jäi,“ ütles Kiik. „Kõik sulgemised olid suurtes keskustes. Kõigis asulates, kus enne apteegireformi osutati apteegiteenust, osutatakse seda ka täna. See ei toonud kaasa dramaatilist muutust ega vähenemist ravimite kättesaadavuse osas.“

Minister pidas oluliseks sõnumit, et apteegiteenus peab olema osa tervishoiusektorist.

„Meie huvi oli üle kinnitada, et apteek on midagi enamat kui lihtsalt pood ja ma arvan, et apteegireformiga me seda ka tegime, rõhutades proviisori olulisust ja rolli mitte pelgalt palgatöötajana, vaid ka omaniku ja vastutajana, et nõuanded ja teenused vastaksid võimalikult suures ulatuses tervishoiuvaldkonna arusaamale sellest, mis ta olema peab,“ rääkis Kiik. „Loomulikult pole võimalik apteeki pidada kahjumlikult, aga äri ja kasumi teenimine ei saa tervishoius olla esmane eesmärk.“

Kiik ütles, et kohtus reformi eel paljude noorte proviisorite ja tudengitega, kes pidasid oluliseks perspektiivi küsimust. Seda, et proviisori eriala omandades oleks teadmine konkreetsest rollist tervishoiuvaldkonnas.

„Ma arvan, et selle kindlustunde apteegireform tagas, et me ei liigu mitte poe suunas, vaid liigume tervishoiuasutusena edasi koos tervishoiusektoriga tervikuna,“ ütles Kiik. „Minult on küsitud, kas ka patsient võitis? Ma arvan, et kindlasti võitis. Eeskätt pikas vaates. Polnudki alust arvata, et 1. aprillist ravimite hinnad jagatakse kahega või kaob apteekidest salvrätikute ja veepudelite müük. See polnudki otsene eesmärk. Küsimus oli selles, millises suunas apteegiteenus edasi läheb.“

Kiige arvates on õige lasta reformil toimida, hinnata kitsaskohti ja positiivset, keskenduda teenusekvaliteedi tõstmisele ja noorte apteekide juurdekasvule, toetades neid lähtetoetusega.

„Kui apteegireform 2014-2015. aastal tehti, siis oli seletuskirjas viide, et tulemusi on oodata 10-15 aastaga,“ meenutas Kiik. „Oleme kärsitud ja tahame tulemusi näha keset COVIDi kriisi nüüd ja kohe. Ma arvan, et 10-15 aastat ei peagi ootama, aga mõned aastad küll. Ei olegi alust arvata, et keset viirusekriisi saaks samal ajal toimuda ravimiturul mingid meeletud muutused.“

Kiige sõnul on apteegiteenuse tulevikku vaadates üleval palju küsimusi.

„Mis on apteegi ja e-apteegi roll, mida müüakse, mis teenuseid osutatakse täiendavalt,“ loetles Kiik. „See debatt on vajalik ja seda tuleb pidada koos tervishoiusektoriga, et selgitada, mis on näiteks perearsti vastutus ja kust algab apteegi oma ning kus saab teha koostööd.“