Tamro juht kinnitab: tootjate poolt antavad allahindlused jõuavad apteekide ja tarbijani

Konkurentsiameti analüüs näitab, et 2020. aastal jõustunud apteegireform ei ole oma eesmärki täitnud – ravimite hulgimüügiturule ei ole konkurentsi juurde tekkinud ning apteegid on endiselt tugevasti seotud neid varem omanud hulgimüüjatega. Analüüsi tulemustega saab tutvuda siin. Ravimite hulgimüüja Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann kommenteeris analüüsi hulgimüüja vaatevinklist.

Milliseid mõtteid teis tekitab ja kuidas nõustute analüüsi peamise sõnumiga, et apteegireformi eesmärgiks olnud sõltumatult käituvaid apteeke pole tekkinud ning peale apteegireformi on apteegid endiselt tugevasti seotud neid varem omanud hulgimüüjatega?

Täna kuuluvad kõik apteegid neljandat aastat peale reformi proviisoritele ja selle eesmärgi on reform täitnud. Ka analüüs kinnitab tegelikult, et õiguslikku vertikaalset sõltuvust enam ravimiturul ei eksisteeri. See, et tarneahela osad on teineteisega efektiivsuse eesmärgil koostööd tegemas on normaalne ja pigem positiivne, arvestades, milline surve on kogu ravimiturul kuluefektiivsusele.

Mis puudutab uute apteekide arvu, siis siin antakse turuosalistele vastuolulisi signaale. Korduvalt on antud märku, et apteekide arvu peaks vähendama. Nüüd tuuakse probleemina välja, et uusi apteeke pole avatud, kuigi tegelikult on. Seega selle väitega analüüsis ei saa nõustuda. Lisaks - apteekide arvu jõuline suurendamine või vähendamine ei saa olla eesmärk või mõõdik omaette. Oluline on apteegiteenus ja selle kvaliteet, mida apteeker apteegis pakub.

Konkurentsiameti analüüs näitas, et tootjad annavad hulgimüüjatele riiklikul tasemel kokku lepitud hinnast omakorda märkimisväärselt suuri allahindluseid. Selleks et tootjate allahindlused ravimite hulgimüüjale jõuaksid jaetasandile ja sealt tarbijateni, on ameti hinnangul vaja välja töötada toimiv regulatsioon ning rakendada meetmeid hulgimüüjate vahelise hinnakonkurentsi elavdamiseks. Kuidas väidet kommenteerite? Kuidas põhjendate seda, et allahindlused ei jõua tarbijani?

Konkurentsiameti analüüs on viimase 25 aasta parim sektorit puudutav analüüs, aga ta pole veatu. Ravimituru analüüsil, sealhulgas hindu ja allahindlusi puudutavas osas on oluline analüüsida kogu ahela toimimist ja tegevusi erinevates ahela osades koos mõjudega teises osas. Seetõttu toetame Sotsiaalministeeriumi plaani hinnaanalüüsiga käesoleval aastal jätkata ja oleme avatud koostööks.

Mis puudutab tootjate poolt antavaid allahindlusi siis kõik ettenähtud tootjate ja lisaks meie endapoolsed allahindlused jõuavad ka apteekideni ja sealtkaudu tarbijani. Kahtlemata on ravimite, nii nagu iga teise kauba või teenuse puhul hind meie kõigi jaoks väga oluline. Ravimi hind konkreetsel turul saab alguse ravimitootjast ja tema müügistrateegiast. Samas, peame mõistma, et ka ravimite puhul toimivad sarnased mehhanismid hinda mõjutavalt nagu teistes sektorites. Kallimaks on läinud tööjõud, ravimite koostisained, transport, rent, energia, intressid jne. Lisame siia juurde ka viimaste aastate tarneraskuste olukorra, piiratud saadavuse olukorras pole samuti põhjust oodata hindade odavnemist. Eraldi aspektina tuleks jälgida ja mõista, ravimituru viimaste aastate trendi kus turule on järjest enam lisandunud uusi ja innovatiivsed, tõhusaid aga paraku ka väga kalleid ravimid, kas ja kuidas on seda analüüsi tulemustes arvestatud?

Kuidas suhtute sellesse, kui riik peaks seda kuidagi reguleerima hakkama, nagu peab vajalikuks Konkurentsiamet?

Ravimituru mahust suure enamuse moodustavad retseptiravimid. Nende hinnad sõltuvad otseselt riigi ja tootja kokkuleppest, selles mõttes vastav regulatsioon juba toimib. Riikides on ravimite hinna regulatsioonid erinevad, päris ideaalset ja kõigile ühtemoodi sobivat lahendust ei ole leitud. Eestis on Tervisekassa selles küsimuses teinud head tööd, kahtlemata on ka meil puuduseid aga kokkuvõttes ja võrdluses paljude teiste riikidega on meie süsteem toimiv ja efektiivne. Ravimite hinnapoliitika on kehtinud alates 2006. aastast ning sektori majandustulemused näitavad üheselt, et tegemist on madalate marginaalidega mahuäriga. Igasugustele muudatustele peab eelnema analüüs ja kui vastav analüüs leiab viise, kuidas toimivat süsteemi parandada siis kahtlemata toetavad seda kõik kui tagatud on samal ajal ka toimimise jätkusuutlikkus. Läbiviidud apteegireform on toonud ravimiturule koos ettevalmistus ajaga 10 aastat ebastabiilsust, mis on mõjunud halvasti proviisoritele, farmatseutidele, ravimisektorile laiemalt ning mis kõige hullem ka sektori usaldusväärsusele. Kindlasti peaksime püüdma seda uute muudatustega vältida.

Veel teeb Konkurentsiamet ettepaneku kaaluda lisanõuete kehtestamist apteekide tellimissüsteemidele, nii et tellimissüsteemid oleksid avatud kõikidele hulgimüüjatele ja neid on võimalik hõlpsasti tööle panna nii, et süsteem valiks automaatselt odavaima pakkuja. Mida sellest ideest arvate?

Konkurentsiameti analüüs lõpeb konkreetse ettepanekuga luua riiklik keskne ravimite tellimise süsteem. Ravimite hulgimüük ei ole interneti pood või ainult tellimiskeskkond. Tegemist on komplekse ja rohkete nõuetega reguleeritud tegevusega. Sisuliselt mingil kujul riikliku ravimihulgimüügi loomise idee tõstatumine aastal 2024 vaba turumajandusega riigis, meie seniste riiklike hulgimüügi õppetundide taustal, analüüsi viimase lausena, on juba iseenesest väga kõnekas.

Apteegid valivad vabalt ka täna millise hulgimüüja juurest nad ravimeid ostavad. Umbes 80% ostetakse ühelt, ülejäänud teistelt. Võiks küsida, et millise riiklikult heaks kiidetud protsendi peaksid apteekrid ostma igalt hulgimüüjalt? Muide, ka frantsiisikoostööd mitte tegevad apteegid ostavad ca 80% oma ravimitest ühelt hulgimüüjalt. Taaskord jääb arusaamatuks, millist probleemi üritatakse lahendada.

Tõenäoliselt ostab ka iga inimene oma toidukaubad vähemalt 80% ulatuses ühest toidupoest, kes omakorda hangib oma kauba 80% ühest kesklaost aga ei saa väita, et supermarketite vahel puuduks konkurents. Paljud apteegituru kummalisused pole enam tegelikult kummalised, kui vaadata, kuidas inimesed ja ühiskond toimetab teistes valdkondades.