Ravimiteaduse õppekava toob paindlikkuse, magistriõppes saavad proviisoriks õppida ka farmatseudid

Mida muudab tulevaste proviisorite õppetöös ravimiteaduse õppekava loomine ehk millised muudatused on plaanis?

Uus ravimiteaduse õppekava on üliõpilase jaoks paindlikum kui praegune 5-aastane integreeritud proviisoriõppe õppekava. Juba 3-aastase õppe järel on noorel võimalus siseneda tööturule. Uue 3+2 ravimiteaduse õppekava puhul on kolm esimest aastat ravimiteaduse bakalaureuse õpe, kus üliõpilane saab endale farmatseudi tööks vajalikud teadmised ja pädevused (farmatseudi kutsekvalifikatsiooni) ning farmaatsia bakalaureusekraadi (nimetus on praegu ministeeriumitega läbirääkimisel). Kaks järgmist aastat edasi õppides on üliõpilasel võimalik saada proviisori teadmised ja pädevused (proviisori kutsekvalifikatsioon) ning farmaatsia magistrikraad.

Lisaks sellele, et ravimiteaduse magistriõppes (proviisor-ravimiarendaja erialal) saavad edasi õppida farmatseudid, on uuendus see, et õppima saavad asuda ka loodusteaduste, täppisteaduste, meditsiiniteaduste või tehnoloogia erialadel bakalaureusekraadiga lõpetanud üliõpilased (ravimiarendaja erialal). Ravimiarendaja eriala lõpetanud ravimiteadlane omab laiapõhjalisi teadmisi ravimitest, aga erinevalt proviisorist ei ole tema roll olla osa tervishoiumeeskonnast. Ravimiarendaja eriala lõpetanud ravimiteadlase teadmised ja oskused võimaldavad tal töötada peamiselt just ravimitööstuses, riigiasutustes, ravimihulgimüügifirmades, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes.

Proviisor-ravimiarendaja eriala lõpetanud ravimiteadlane omab samuti laiapõhjalisi teadmisi ravimite valdkonnas. Ta on nii ravimiarendaja kui ka tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Proviisor-ravimiarendaja tööks on ravimite koostisainete uurimine, ravimite valmistamine, arendamine ja tootmine, kvaliteedi kontrollimine, ravimite transpordi ja säilitamise korraldamine, turustamine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, kvaliteetse raviminõustamise ja apteegiteenuste pakkumine, sh inimkeskse hoole, ravimite kasutamise hindamise teenuse korraldamine ja pakkumine, farmatseutilise ettevõtluse korraldamine ja rakendamine, farmaatsiahariduse ja farmaatsiaeriala arendamine ning töötamine teadus- ja uurimisasutustes. Proviisori-ravimiarendaja eriala lõpetanud ravimiteadlase teadmised ja oskused võimaldavad tal töötada üldapteekides, haiglaapteekides, ravimihulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes.

Kuidas on plaanis õpet muuta?

Õppekavasse on plaanis sisse viia ka sisulisi muudatusi, näiteks uued õpetamismeetodid ja uuendatud õppeained, mis on olulised andmaks kaasajastatud teadmisi ja toetavad üliõpilasi nende õppe jooksul. Mainitud muudatusi on plaanis rakendada juba praeguses 5-aastases proviisoriõppes. Selleks, et valmistada tulevasi kolleege (ravimiteadlasi) paremini ette nende reaalseteks tööülesanneteks tööturul ja arvestada tööturu vajadustega, on õppeainete hulka lisatud mitmed uued õppeained nagu „Ravimite arendamine ja ettevõtluse alused“, „Ravimiarendamine molekulist ravimpreparaadini“, „Tööstusfarmaatsia ja kvaliteedisüsteem farmaatsiatööstuses„, „Bioloogilised ravimid ja personaalmeditsiin“. Suurendatud on ka kliiniliste ainete mahtu, näiteks kliiniline farmaatsia. Viimased on eriti olulised uuendused just proviisorite ja ravimiarendajate koolitamisel. Aga muidugi on ka ravimiteaduse bakalaureuseõpe kokku pandud arvestades farmatseudi pädevusi ja rolle tööturul ning õpetades õppeaineid, mis annavad edasi vajalikud teadmised ja oskused.

Millises seisus see protsess hetkel on?

Tartu Ülikooli senat on praeguseks kinnitanud uued ravimiteaduse õppekavad. Hetkel oleme koos ministeeriumitega kokku panemas väljatöötamiskavatsuste dokumente, et teha vajalikud muudatused praegu kehtivas seadusandluses. Need muudatused on aluseks sellele, et saaksime uued õppekavad ülikoolis avada ja hakata üliõpilasi õpetama ning lõpetajaid tööturule laskma. Paralleelselt oleme oma meeskonnaga juba kokku panemas uuendatud õppeaineid ja peame läbirääkimisi koostööpartnerite ja kolleegidega teatud uute õppeainete loomiseks.

Millal õppetöö uuel õppekaval algab?

Plaanis on ravimiteaduse bakalaureuseõpe avada 2026/2027. õppeaastal ja ravimiteaduse magistriõpe 2029/2030. õppeaastal.

Millised on teie ootused seoses selle muudatusega?

Meie suurim ootus on, et meil on olemas koolitatud ravimiteadlased, keda tööturg ootab ja motiveeritud üliõpilased, kes on teinud teadlikult valiku tulla õppima ravimiteadust. Meie jaoks on äärmiselt oluline, et ravimiteadus ja meie valdkonna jätkusuutlikkus oleks tagatud koolitades tööturule kvaliteetseid spetsialiste. Tänu sellele saame me juurde uusi noori kolleege, kes Eesti ravimiteadust ja ravimiteadust maailmas edasi arendavad ja proviisorid on oluline osa tervishoiumeeskonnast, kelle teadmised, oskused ning panus on tööturul väärtustatud. Tartu Ülikooli lõpetanud magistrikraadiga ravimiteadlastel on väga laiapõhjalised teadmised ning lai tööpõld, nad on oodatud töötama väga erinevates töökohtades.

Ravimiteaduse bakalaureuseõppe lõpetanud farmatseudid on spetsialistid, kellel on väga konkreetsed tööülesanded ja nende peamine tööpõld on jaemüügiapteek ja haiglaapteek, kuigi ka ravimitööstuses on kindlasti neil olemas tööülesanded, mille jaoks pole vaja magistrikraadi, kuid on vajalikud ravimiteaduse erialased teadmised. Paindlik 3+2 õpe võimaldab noortel kolleegidel ise otsustada, kas õppida 3 aastat ja minna farmatseudina tööle või õppida järjest 5 aastat ja saada kohe magistrikraad. On võimalik ka vahepealne variant – bakalaureuseõpingute järgselt suunduda erialalisele tööle ja hiljem magistriõpingutega jätkata.