Ravimiregister muutub mugavamaks ja kiiremaks

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius rääkis reedel toimunud apteekrite konverentsil „Apteegisõja õppetunnid“, et nüüd, kui apteegireform on selja taga, oleks apteegisektoril mõistlik läbi arutada, mismoodi edasi minna ning mis suunas teenuseid arendada. Ta seletas, et praegu ei oota patsient apteegist alati seda, mida ta sealt tegelikult saama peaks.

„Kui olen patsient ja mul on vaja kõikide muude toimetuste kõrvalt ruttu apteegist läbi käia ning rohi välja osta, siis ma võibolla ootan apteegiteenuselt seda, et apteek oleks kodu lähedal ja et ma saaksin sealt kiiresti ravimi kätte,“ rääkis Laius. „Aga tegelikult ma arvan, et apteegisektori ja ka patsiendi enda huvi ei ole apteegiteenuse kiirus.“

Laius rääkis, et patsientidele peaks apteegis raviminfot oluliselt laialdasemalt jagama ja see võtab aega.

„Selle koha pealt peame patsiendikesksusest võibolla irduma,“ lausus Laius. „Mul pole mingisugust kahtlust, et kui patsiendid saavad apteegist terviklikku raviminõustamist, saavad sellest abi ja nende tervis sellevõrra paraneb, siis oskavad nad edaspidi seda ka küsida ja oodata. Algus saab olema raske, sest kõik on harjunud kõike kiiresti-kiiresti saama.“

Ka arsti poolt nõustatud patsiente tuleb nõustada

Apteekrite suur mure on see, et kui ühte inimest nõustatakse, siis teised inimesed ootavad kannatamatult leti taga järjekorras.

„Arsti juures käies on inimesed harjunud ootama. Pangakontoris võetakse järjekorranumber ja oodatakse. PPAs tuleb ID-kaardi kättesaamiseks oodata, ARKis inimesed ootavad… Miks on inimesed mujal harjunud ootama, aga apteegis pole valmis seda tegema?“ küsis Laius. „Kui neid sellega harjutada ja nad näevad, et saavad selle eest midagi, saavad kvaliteetsemat nõu, siis ma usun, et nad harjuvad ümber.“

Ta rääkis, et nõustamine võtab aega, kuid see on paratamatu. Näiteks patsiendi puhul, kes saab mingisugust ravimit esimest korda, peab üle rääkima, mis ravim talle on määratud, kuidas seda võtta, mismoodi toime avaldub jne. Ka neid inimesi, kes on aastaid ravimeid tarvitanud, ei saa nõustamata jätta. Nendega tuleks arutada ravijärgimuse probleeme, sest suur osa inimesi ei võta oma ravimeid nii, nagu neile on määratud.

„Kui arst on määranud ravimi, siis võib ju tunduda, et arst on kõik patsiendile ära rääkinud, aga värskelt diagnoositud haiguse korral on inimene segaduses ja hirmul, talle jääb arstikabinetis räägitust meelde väga vähe,“ seletas Laius. „Apteegis info ülekordamine ei jookse mööda külgi maha.“

Kvaliteedijuhisega seonduv teeb muret

Laiuse sõnul on apteegiteenuse kvaliteedijuhis üks allikas, millele tugineda, kui on vaja meelde tuletada aspektid, millest patsiendiga apteegis rääkida. Apteegis nõustamise teema on seal üks olulisemaid ja mahukamaid.

„See on tore, et apteekrid on kunagi kokku tulnud, apteegiteenuse kvaliteedijuhise kirja pannud ja seda asja ajanud, kuid kahjuks on praegu seisak,“ avaldas Laius kahetsust. „Tõenäoliselt osaliselt sellepärast, et pole nähtud suurt apteegiteenuse kvaliteedijuhise ülevõttu sektoris ega toetust teistes apteekides.“

Laius tunnistas, et tal oli üsna kade meel vaadata, kui meedias kajastati taas perearstide parimate praksiste tunnustamist.

„Ma loodan, et töörühm leiab motivatsiooni taas kokku tulla. Apteekrite positsioon ühiskonnas tahab natuke promomist,“ ütles ta. „Apteeker pole inimene, kellele meeldib ennast promoda, aga selleta on tänapäeva ühiskonnas keeruline.“

Ravimiregister uueneb

Laius ütles, et tahaks omalt poolt promoda usaldusväärse ravimiinfo kohana ravimiregistrit. Seda sellepärast, et ravimiregister on peatselt uuenemas. Info leidmine muudetakse oluliselt mugavamaks ja loodetavasti kiiremaks.

„Näiteks, kui otsite mingisugust toimeainet või ATC-koodi, otsite näidustuse või tootja järgi, siis on võimalikult palju infot otsingutulemustes ravimi kohta kohe näha – kas tal on müügiluba, soodustus, tarneraskus jne,“ loetles Laius. „Ka see, kas on täiendavad ohutusmeetmed, millele patsiendi tähelepanu juhtida.“

Lisaks tuleb ravimiregistrile telefonivaade.

„Minu isiklik lemmik ravimiregistri uuenduste juures on see, et kui minna toimeaine või ATC-koodi kaudu, siis on võimalik ATC-puust otsida ka alternatiivseid ravimeid, teisi toimeaineid, mis on näiteks samas ATC-rühmas,“ rääkis Laius. „Sellest on kasu siis, kui on mingil konkreetsel preparaadil tarneraskus ja sama toimeainega asendusravimit ei ole.“

Uus lahendus peaks ilmavalgust nägema sel aastal, praegu on tähtajaks november.

„Oleme liikumas selles suunas, et koostöös apteekidega ravimiregistris näidata reaalset ravimi hinda patsiendi jaoks,“ ütles Laius. „Kuna ravimiregistri saaks panna suhtlema ka arstide infosüsteemidega, siis saaksime pakendi hinna kuvada arsti töölauale. Kui arst kirjutab patsiendile ravimit välja, saaksid nad kohe läbi arutada, kas see on patsiendile rahaliselt jõukohane.“