Kestlik farmaatsia on üks osa suurest kliimamuutuste ja keskkonnariskide juhtimise protsessist

Autor: Mia Sivén, Helsingi Ülikooli kestliku farmaatsia kaasprofessor

Farmaatsia valdkonnas kestlikkuse tagamine hõlmab endas nii keskkondlikele, majanduslikele kui sotsiaalsetele probleemidele lahenduse leidmist. Jätkusuutlikkuse eesmärke tuleb silmas pidada kõigis ravimi eluetappides: ravimi arenduses, tootmises, pakendamisel, transpordil, ravimite määramisel ja kasutamisel ning ravimijäätmete käitlemisel.

Ravimite tootmise käigus, nagu ka muude suurte tööstuslike tootmisharude puhul, kulub suurel hulgal loodusvarasid ning tekib jäätmeid ja heitmeid. Ravimitööstus ja tervishoiusektor on üha enam panustamas heitekoguste vähendamisse. Keskmiselt tuleb 4,4% riikide kasvuhoonegaaside kogumahust tervishoiusektorist¹. Energia- ja materjalikulu ning transpordi kõrval on ravimid ja keemiatooted üks peamistest heitmeallikatest tervishoiusektoris^1,2.Ravimite tootmine ja transport põhjustab 25% Ühendkuningriigi riikliku terviseteenistuse süsinikdioksiidi heitekogustest³. Näiteks astma raviks kasutatava 200-annuselise raviinhalaatori süsiniku jalajälg on 28 kg süsiniku ekvivalenti ühe inhalaatori kohta⁴. See on samaväärne umbes 225-kilomeetrise autosõiduga keskmise heitetasemega sisepõlemismootoriga auto puhul.

Valdkonna kõige suuremaks väljakutseks on vähendada raviainete jõudmist keskkonda. Ravimite suukaudsel manustamisel jääb sageli osa selle toimeainest seedetraktist imendumata. Imendunud toimeainest võib osa omakorda neerude kaudu jõuda uriini muutumatul kujul. Samuti võivad ravimi laguproduktid omada toimet. Nii inimestel kui loomadel kasutatavad raviained või nende toimet omavad laguproduktid satuvad eritumisprotsesside kaudu paratamatult lõpuks keskkonda. Seega tuleb keskkonnariske silmas pidada juba ravimite arenduse faasis. Lähtuda tuleks ohutu ja kestliku disaini põhimõtetest, kus ravimikandidaadi uurimisel võetakse arvesse molekuli võimalikku toksilisust keskkonnale, lagunemise kiirust ja laguproduktide ohutust keskkonnas.

Samu põhimõtteid on oluline järgida ravimi abiainete valikul. Hoolika abiainete valimise tulemusel on võimalik saavutada raviaine parem imendumine toimekohas, mis võimaldab omakorda kasutada patsiendil madalamaid raviannuseid ja seeläbi vähendada keskkonda sattuvaid toimeaine koguseid. Samas on oluline ka abiainete kasutamisel silmas pidada nende ohutust keskkonnale. Keskkonnariskina võib välja tuua näiteks osad ravimites abiainetena kasutatavad sünteetilised polümeerid.

Kestliku farmaatsia teine peamine ülesanne on leida võimalusi, kuidas saavutada ressursside säästev kasutamine ravimitööstuses ja tootmisprotsessides. Igal aastal prinditakse kokku üle 100 miljardi ravimiinfolehe, mille tootmiseks on vaja märkimisväärses koguses vett, energiat ja puitu ning seeläbi satub atmosfääri 500 000 tonni süsinikdioksiidi⁵. Paberkandjal infolehe vähendamine ja elektroonse infolehe kasutuselevõtt võiks muuhulgas võimaldada ravimi pakendamist väiksematesse karpidesse. See aitab nii ravimite ladustamisel kui transpordil hoida ressursse kokku, seda eriti külmaahelat vajavate ravimite puhul.

Samuti võiks elektroonsest infolehest abi olla ravimite parema kättesaadavuse tagamisel ja tarneraskuste ennetamisel eelkõige väiksematel turgudel. Praegu on juba Euroopas käimas mitmeid paberivaba infolehe projekte, kus osalevad ka Soome ja Baltimaad. Katseprojektid hõlmavad enamasti haiglaravimeid ja teisi selliseid ravimeid, mida manustab patsiendile tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötajale on ravimiteave kättesaadav elektrooniliselt.

Probleemne on ka ülemäärane või näidustuseväline ravimite kasutamine, mis kätkeb endas nii keskkonnariski kui suuremaid ravikulusid. Iseäranis murettekitav on antibiootikumide vale või põhjendamatu tarvitamine ning nende kontsentratsioon keskkonnas, mis on seotud antimikroobse resistentsuse väljakujunemisega. Bakterite ja teiste mikroorganismide suurenenud vastupanuvõime antibiootikumidele teeb infektsioonravi keerulisemaks, aga ka kallimaks.

Kestlikkust on tarvis silmas pidada ka siis, kui ravim on osutunud ebavajalikuks, see on aegunud või seda on jäänud ravikuurist üle. Iga inimene saab seejuures anda oma panuse jättes viskamata kõlbmatuid või kasutamata jäänud ravimeid kanalisatsiooni või olmeprügisse. Ravimijäätmeid võtavad vastu nii apteegid kui jäätmejaamad.

Viimase viie aasta jooksul on teaduskirjanduses termini „kestlik farmaatsia” kasutus rohkem kui kolmekordistunud. Tähtis on erialadeülene koostöö, et sarnased liikumissuunad ja fookused oleksid kõikides valdkondades korraga. Selleks, et tagada ühtlane tegevus, on vaja kestliku farmaatsia põhimõtted kirja panna ka regulatiivsetes ja seadusandlikes dokumentides.

Allikad:

¹ Health Care’s Climate Footprint. Health Care Without Harm, Arup. 2019

² Belkhir, L. and Elmeligi, A., 2019. Carbon footprint of the global pharmaceutical industry and relative impact of its major players. Journal of Cleaner Production, 214, pp.185-194.

³ Royal Pharmaceutical Society. Sustainability Policies. 2021. https://www.rpharms.com/recognition/all-our-campaigns/policy-a-z/sustainability-policy/policies

⁴ Wilkinson A, Woodcock A. The environmental impact of inhalers for asthma: a green challenge and a golden opportunity. British Journal of Clinical Pharmacology. 2022 Jul;88(7):3016-22.

⁵ Sustainable Medicines Partnership. Road Mapping the transition to Digital Medicines Information. Roundtable Report. 2022.