DISKUSSIOON | Kas apteeker võiks küsida visiiditasu? Kas rahastusmudelit tuleks muuta? (1)

Tallinnas toimunud apteekrite konverentsi diskussiooni osas arutlesid sotsiaalminister Tanel Kiik, teleajakirjanik Urmas Vaino, Tartu Ülikooli farmaatsia doktorant Kristiina Sepp ja ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Kõigepealt küsiti, kuidas saaks apteekrist võrdväärne partner tervishoius? Tanel Kiige sõnul pole selleks tervishoiusüsteemi siseselt takistusi.

„Suheldes perearstidega, haiglatega ja teiste asutustega võin öelda, et apteekrid on osa tervishoiust ja tervishoiusüsteemist,“ rääkis minister. „Proviisor teab ravimitest kõige rohkem. Näiteks perearst ei saa ega peagi samaväärselt neid küsimusi valdama. Aga liiga palju jääb apteegi kui müügitegevust pakkuva asutuse iseloomust mulje, et apteeker on oluliselt rohkem klienditeenindaja, kui seda on arst.“

Minister pidas selles osas oluliseks senisest rohkem selgitamist ning suuremat nõustamise rolli apteegis.

Kristiina Sepa sõnul võib n-ö poemüüja kuvand tekkida sellest, et apteegi rahastus on ravimipõhine.

„Võibolla võiks mõelda sellele, et muuta rahastus teenusepõhiseks ja muuta teenuse kvaliteeti,“ ütles Sepp. Ta lisas, et apteekidele heidetakse ette, et seal müüakse peale ravimite ka muid asju, kuid ravimite juurdehindlused on Euroopa madalaimad. „Selle pinnalt on jätkusuutlikku teenust pakkuda keeruline.“

Ott Laius märkis, et niikaua, kui apteeker annab patsiendile erialast nõu, on ta arstile partner. „Võibolla on see apteekrite enda tunnetuslik küsimus, et neid ei võeta võrdväärse partnerina,“ pakkus Laius.

„Saame selle, mis on. Võime rääkida, et ärge olge kiosk ja hakake pakkuma lisandväärtust, aga mulle tundub, et olud, millesse apteegisüsteem on ehitatud, ei võimalda teistmoodi lähenemist, kuna apteegi teenistus tuleb massist ja käibest,“ lausus Urmas Vaino.

Ta arutles, kas oleks võimalik apteegis rakendada visiiditasu. „Kas apteeker võiks küsida visiiditasu selle eest, et saaksime näiteks 10 minuti jooksul minu raviplaani läbi rääkida? Ma ei tea, kas selle järgi oleks vajadus olemas ja kas see on võimalik.“

Kiik sõnas, et perearsti rahastus on hoopis teistsugune, kui on apteegi oma, ning apteekide rahastusmudel sarnaneb rohkem tavalisele poele.

"Siis on ka loomulik, et inimene tajub üht tervishoiueksperdina ja teise puhul saab seda, mille eest maksab," lausus Kiik. "Mulle see mõte ei istu, et apteeker hakkaks visiiditasu võtma. Ma arvan, et see muudab teenuse vähem kättesaadavaks. Aga see, et see oleks mingil määral ravikindlustuse rahast rahastatud, on teine teema."

Vaino pidas oluliseks apteegiteenuse sisest variatiivsust – et oleks võimalik saada 10-20 minutit nõustamist inimese juures, kes on valmis nõustama. „Ma olen kindel, et sellele teenusele oleks ostja olemas. Ka väiksemates kohtades, kus perearst on võibolla hoopis teises suunas.“

Kas apteegireform tähendas muutust ainult paberil?

Tanel Kiik kinnitas, et tal pole kunagi olnud naiivset arvamust, et reformi jõustumise järel on kohe kõik järgmisel päeval korras.

"Kevadel olid laual kõik alternatiivid, kuni selleni välja, et hakatakse ravimeid tanklas müüma," meenutas Kiik. "Reformiga sai otsustatud, mis suunda asjad liiguvad. Valik oli tervishoiu- ja ärisuuna vahel. See muutus oli märgiline ja on kindlasti järkjärguline."

Reformi kommenteeris ka Kristiina Sepp: "Ma arvan, et see tegi teenusele halba, mainele andis kah korraliku põntsu. Olen sektoris olnud 15 aastat ja selle aja jooksul on olnud reformid liiga sagedased. Teenus ei jõua areneda. Sektorisse on vaja rohkem stabiilsust. Ootan, et saame hakata rahulikult teenust arendama. See ei saa edasi areneda, kui teeme mastaapseid muudatusi. Tänaseks on see [apteegireform - toim.] tehtud ja sellega tuleb edasi minna."

Ka Laius nõustus, et võibolla on peale sellist vapustust, nagu oli apteegireform, vaja sektorile natuke stabiilset aega, et tegeleda teenuse arendamisega.

Kuidas üldsuse usaldus tagasi saada?

Kiik kinnitas, et Eestis peetakse tervishoiusektorit usaldusväärseks ja ta arvab, et enamik peab jätkuvalt usaldusväärseks ka apteeke. „Ma ei arva, et on mingi meeletu langus toimunud.“

Vaino arvates vähenes apteegireformi eel nende ketiapteekide maine, kes sulgesid mullu detsembris protestiks uksed.

„Olen sellega nõus, et kui inimene läheb apteeki, siis ta endiselt usub seda, mida apteeker ravimite kohta räägib,“ ütles Laius. „Aga usalduse küsimus on laiem. Kui räägime proviisorite järelkasvust, siis kui paljud noored mõtlesid selle valguses, mis toimus, et käib jõle äge andmine ja läheks samuti proviisoriks õppima? Selles mõttes vajab apteekri renomee taastamine natuke tööd.“

Isikukaitsevahendid - kas riigilt tuleb abi?

Küsimusele, kas riik tuleb apteekidele isikukaitsevahendite osas appi, vastas Kiik, et riik on loonud tsentraalse varu, apteekidega otseselt arvestatud pole, kuid vajadusel tuleks soovist teada anda.

„Kui tuleb taotlus, siis arutame. Mina pooldan seda, et kui riik on varud loonud ja kuskil on vajadus, siis ega neid varusid ei loodud selleks, et nad laos hallitaksid,“ ütles Kiik. Minister soovitas vajadusel apteekrite ühendustel taotlus esitada.