Vastsündinu hoolduses tuleks lähtuda põhimõttest, et mida vähem, seda parem

Autor: Kristina Krivats-Arba, ämmaemand, ämmaemanda õppekava õppejõud, Tervishariduse keskus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Vastsündinu (0–28 elupäev) hooldus on muutunud oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks võrreldes ajaga, kui meie emad ja vanaemad oma vastsündinute eest hoolitsesid. Samas on võimalusi ja nõuandeid tänapäeval palju ning infokülluses orienteerumine on lapsevanematele päris raske ülesanne. Siiani kehtib vastsündinu hoolduse puhul kõige olulisem põhimõte „mida vähem, seda parem“. Vanarahvas rääkis, et titele võib peale määrida ainult seda, mida enesel süüa sünnib. Endiselt on vastsündinu hooldusel kõige paremad abimehed värske õhk, puhas vesi, rinnapiim, lähedus ja armastus. Kui on olukord, et vastsündinu vajab ravi, peab kindlasti konsulteerima arsti või ämmaemandaga.

Vastsündinueas on oluline kohaneda üsavälise eluga ja seetõttu läbib vastsündinu mitmeid eakohaseid füsioloogilisi ja anatoomilisi muutusi ning tal on iseärasusi, mis võivad esmakordsetel lapsevanematel küsimusi tekitada. Vastsündinul võib esineda normaalseid „iluvigu“, mis erilist hooldust ei vaja ning aja möödudes kaovad, näiteks akrotsüanoos, miiliad, neonataalne erüteem, „kurenokajäljed“. Samas on olukordi, mida saab apteegis müüdavate vahenditega leevendada, näiteks väga kuiv lõhenenud nahk või mähkmepiirkonna haudumus, avanemata pisarakanal, gneiss, koolikud.

Nahahooldus

Võib-olla tekitab vanemates kõige rohkem võõristust naba hooldus. Nabakönt kuivab ja irdub tavaliselt 5–20 päeva jooksul, irdunud köndist jääb järele nabahaav, mis peaks olema paranenud esimese elukuu lõpuks (1, 6). Seni, kuni nabakönt pole kootunud ja irdunud ning nabahaav paranenud, vajab lapse naba Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel puhast ja kuiva hooldust – selleks on erinevaid meetodeid.

Vastsündinu nabakönti/nabahaava võib puhastada kas puhta veega või vee ja seebiga 2–3 korda päevas või vastavalt vajadusele. Mõnikord soovitatakse puhastamiseks kasutada füsioloogilist lahust (NaCl 0,9%) või saialilletinktuuri, aga kui nabakönt/haav püsib kuiv ja puhas veega pestes ja kuivana hoides, ei ole muude vahendite kasutamine vajalik. Kuivatamine pärast hooldust on oluline ja seni, kuni nabakönt on irdunud ja nabahaav paranenud, ei tohi naba kinni mähkida. Kui nabakönt lõhnab või muutub kleepuvaks või „nätskeks“, siis esimene soovitus on puhastada naba saialilletinktuuriga. Kui olukord kiiresti ei parane, tuleb pöörduda arsti või ämmaemanda poole. Kui nabaümbrus punetab, nabakönt lõhnab pahasti, leemendab, eritab mäda või verd (eristada kuivanud verest ja koevedelikust, mida nabakönt eritab kuivamise loomulikus protsessis (1)), tuleb pöörduda kindlasti arsti või ämmaemanda poole, kuna tegu võib olla ravi vajava nabapõletikuga. (1, 4, 6)

Vastsündinu nahk on võrreldes täiskasvanu nahaga õhem, sellel ei ole välja kujunenud kaitsebarjäärid, nahk on suurema niiskussisaldusega (8) ning vastsündinul on naha pinna ning keha ruumala vahekord suurem. Oluline on kasutada vastsündinutele mõeldud vahendeid, kuna salvid ja kreemid imenduvad tema nahka hästi. Higi ja rasva tekkimine on minimaalne, sest naha hüdrolipiidkiht on õhuke ja ebaühtlane, seetõttu arvatakse isegi, et esimesel elukuul on kõige ohutum beebit vannitada ilma pesuvahendita (4).

Vastsündinu nahk on kaetud lootevõidega (vernix caseosa), mis on nagu looduse poolt kaasa antud kaitsekreem, mis toidab ja aitab vähendada haudumust (7). Lootevõidel tuleks lasta täielikult vastsündinu nahka imenduda, sest see väärtuslik segu, mis sisaldab proteiine ja rasvhappeid, moodustab nahale bakteri- ja seenevastase kaitsekihi (4). Sündides on vastsündinu naha pH neutraalne, kuid päevadega muutub see happelisemaks (pH 4,9) ja vastsündinuea lõpuks on pH ligikaudu 5,5 (4, 7, 8).

Levinumad vastsündinuea lööbed

Terve ajalise vastsündinu nahk on roosa (2), võib esineda akrotsüanoosi (4). Vastsündinu nahal võib esineda mitmeid lööbeid.

Miiliad – väikesed valged paapulid, tavaliselt ninal ja põskedel. Need on väikesed umbunud rasunäärmed, mis kaovad ravita (4).

Neonataalerüteem (toksiline erüteem) – ligikaudu igal kolmandal vastsündinul tekib 24–48 tunni vanuses makulopapuloosne nõgeslööbetaoline lööve (1–2 mm suurused sõlmekesed, mida ümbritseb kuni 3 cm diameetriga erüteem). Lokaliseerub kerel. Tuleb esile lapse naha katsumisel, kaob ise, ravi ei vaja. (3)

Kapillaarne hemangioom (naevus simplex) – otsmikul ja kuklal sümmeetriline roosakaspunane nahaga tasapinnaline, sageli v-kujuline laik, nn kurenokajälg. Võib esineda ka silmalaul, ülahuulel, kaelal, ristluul. Kaob ligikaudu aastaga. (2)

Higilööve –põhjus on higistamine. Nimme-, kaela- ja voltide piirkonda tekivad peened punetavad villid läbipaistva sisaldisega. Villid ei ole mädased, nahk villide ümber on normaalne. Põhjus on higi peetumine higinäärme selles osas, mis läbib naha sarvkesta. Tavaliselt tekivad 2–3 nädala vanuselt. Kaovad mõne päevaga, kui last vannitada ja keskkonnatemperatuur hoida normaalne. (2,3)

Gneiss ehk „beebikõõm“ on seborroiline dermatiit. Väljendub pruunika rasuse koorikuna harilikult suure lõgeme ja kulmude piirkonnas (4). Apteegis on saadaval šampoone, mida beebikõõma korral kasutada. Mõni tund enne vannitamist on hea niisutada gneissi õliga. Pehmenenud koorikuid on vannitamise ajal kammides mugav eemaldada.

Vannitamine

Vastsündinutele mõeldud pesuvahendit soovitame vannitamisel kasutada kõige rohkem kord nädalas. On soovitusi, et vastsündinu naha arengule on hea pesuvahendist sootuks loobuda (4). Puhta veega võib last soovi korral vannitada iga päev. Kui vastsündinu nahk on kuiv, siis oleks hea vannivette lisada natuke õli. Kindlasti ei tohiks lapse keha üleni õlitada. Võib olla, et vastsündinu nahk hakkab paar päeva pärast sündimist ketendama, on kuiv ja isegi lõhenenud (3), soovi korral võib määrida lõhenenud kohtadele pehmendavat baaskreemi. Aga ka see nähtus möödub koos vastsündinueaga ja kõige parem hooldus lapse nahale on nahk-naha kontakt ema või isaga, mis aitab „sõbralikel“ bakteritel nahka koloniseerida (4).

Pärast vannitamist tuleb kindlasti hoolikalt kuivatada nahavoldid, sest need on kohad, mis kipuvad kergesti hauduma. Vaatamata heale hooldusele võib tekkida haudumus mähkmepiirkonnas. Haudumus võib esineda kergel kujul punetusena või raskematel juhtudel koguni haavanditena lapse nahal (8). Sellises olukorras aitab tihe mähkmevahetus, õhuvannid ja puhas vesi. Lapse nahk tuleb hoida haudumuse korral puhas ja kuiv. Punetavale piirkonnale määrida õhuke kiht tsinki sisaldavat imikutele mõeldud kaitsekreemi (2, 5). Kindlasti ei ole hea haudunud mähkmepiirkonnas kasutada õli ega talki. Lapse naha puhastamiseks on parim puhas soe vesi, selleks otstarbeks mõeldud niisked salvrätikud jäägu eriolukorras kasutamiseks (8).

Silmad

Terve vastsündinu silmadon selged ja puhtad (2). Vastsündinu silmi võib igapäevaselt puhastada puhta sooja veega, pühkides niisutatud tutikuga (erinev mõlema silma jaoks) õrnalt silma välisnurgast sisenurga poole, ei pea kasutama keedetud vett ega 0,9%-list NaCl lahust. Kui vastsündinu silmad eritavad rähma, võib tegu olla pisarakanali ummistusega. Sellisel juhul tuleks puhastada silmi 0,9% NaCl lahusega ja pöörduda ämmaemanda või arsti poole, kes õpetab tegema pisarakanali massaaži. Oluline on jälgida, et ei tekiks infektsiooni.

Koolikud

Palju meelehärmi põhjustavad kindlasti imikukoolikud, mis tekivad harilikult kolmandal elunädalal ja kestavad ligikaudu kolm kuud. Terved, hästi söövad ja kaalus juurde võtvad imikud võivad tunde lohutamatult nutta. Imikukoolikute kindlaid põhjusi ei ole leitud, mõningatel juhtudel võib olla tegu üle- või alatoitmisega või lehmapiimaallergiaga. Kui põhjust ei leita, võib aidata imetamisasendi muutmine, rahulik õhkkond, kõhumassaaž, kõhule ihusoojad mähised või vannitamine. (6) Kuna imikukoolikute tekkepõhjused ei ole üheselt selged, võib proovida neid leevendada ravimtaimede või ravimitega. Ravimtaimed (kummel, köömned, apteegitill, aniis, sidrunmeliss) ja ravimid aitavad leevendada seedetraktis toimuvaid käärimisprotsesse, avaldavad nõrgalt rahustavat toimet ja mõjutavad peristaltikat. (5)

Apteegi käsimüügis on olemas imikutele mõeldud gaasivalu leevendavaid ravimeid, mis aitavad gaase väljutada (simetikooni sisaldavad tilgad). Puudub vahend, mis avaldaks positiivset mõju koolikute leevendamisel kõikidele lastele, seega tasub proovida erinevaid meetodeid (5). Kui aga kõigest eelnevast pole abi, aitab kannatlik meel, ja koolikud mööduvad lapse kasvades.

Soor

Mõnikord on aga vastsündinu kõhuvaevused põhjustatud Candida-infektsioonist. Harilikult on lokaalne kandidoos lapsevanemale kõige lihtsamini märgatav suusoorina – lapse keel ja suu limaskest on kaetud valge katuga (4). Peenepapuloosne nahalööve võib esineda kaenalaaluse-, mähkme- ja perianaalpiirkonnas (6). Imetamine võib olla emale valulik, sest ka nibud võivad olla Candida albicans’iga nakatunud. Ravi saamiseks tuleks pöörduda ämmaemanda või arsti poole (lokaalne antimükootiline salv, geel või lahus). Emale võib soovitada probiootikume.

Eritamine

Muretsetakse ka selle pärast, mis mähkmetest leida võib. Vastsündinu roe erineb täiskasvanu või suurema lapse väljaheitest. Seetõttu on alguses keeruline hinnata, millal on tegu kõhulahtisuse või kinnisusega.

Sünnil on seedetrakti alumine osa täidetud mekooniumiga (4) – mustjasrohelise kleepuva massi eritumine vallandub 48 elutunni jooksul (3, 6). Ligikaudu kolmandal elupäeval muutub vastsündinu väljaheide rohekaks ja pehmemaks, seda nimetatakse üleminekuroojaks. Kogenematule silmale võib see meenutada kõhulahtisust. Ligikaudu neljandal elupäeval muutub rinnapiimatoidul oleva vastsündinu väljaheide kollakaks puderjaks massiks. Lõhn on magushapu, sest rinnapiim sisaldab rohkesti piimhapet, mis vähendab roiskumist. Piimasegutoidul olevate laste väljaheide on kollane, tahkem, tugevama lõhnaga (2, 4). Kui väljaheide on limane, vedel, võib kahtlustada piimaallergiat või laktoositalumatust. Sapiteede sulguse korral on väljaheide savikarva hall (4).

Mõnikord kahtlustavad vanemad vastsündinul kõhukinnisust, kui laps ei rooja iga päev. Rinnapiimaga toidetud lapsed võivad roojata isegi ainult kord nädalas, kui roe on pehme (6). Samas võivad nad roojata 8–10 korda päevas (4), iga toidukorra järel. Kõhukinnisuse korral on roe kuiv ja vormitu, väljaheite sagedus pole oluline (6).

Mõned vastsündinueale tavapärased eritised võivad mõjuda vanematele ehmatavalt. Mõlemast soost vastsündinutel võib ema hormoonide toel esineda rinnanäärmete suurenemist ja rinnanäärmetest võib tulla piimataolist eritist umbes viienda elupäeva vanuses, samal põhjusel võib tütarlastel esineda pseudomenstruatsioon (1, 3, 4). Uraadikristallid uriinis võivad muuta mähkme oranžikaks või punakaks, vastsündinueas on selline leid normaalne (2, 4), kuigi võib vanemaid ehmatada. Uraadikristallide leidmisel on oluline jälgida, et vastsündinu oleks tõhusalt toidetud.

Hingamisteed

Vastsündinud turtsuvad tihti, see võib tekitada lapsevanemates küsimuse, kas lapsel on nohu. Õnneks see harilikult nii pole, vastsündinu peab kohanema üsavälise nn kuiva kliimaga ja seetõttu võivad hingamisteed olla ärritunud või turses. Vastsündinud hingavad peamiselt läbi nina (1), seega on oluline jälgida, et kitsukestes hingamisteedes poleks takistust. Kuivanud sekreedi võib puhastada rullikeeratud marlitutikuga (4), nina limaskesta võib niisutada 0,9% NaCl lahusega. Kui pärast puhastamist on vastsündinu hingamine ikkagi takistatud, tuleks pöörduda arsti poole.

Termoregulatsioon

Vastsündinu normaalne kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on 36,7–37,4 °C (6). Vastsündinute termoregulatsioon pole veel täiuslik, seega võib lapse kehatemperatuur tõusta, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on kõrge, või langeda, kui keskkonnatemperatuur on madal (1). Kui keskkonnatemperatuuri korrigeerimisel püsib vastsündinu kehatemperatuur normist kõrgemal või madalamal, tuleks konsulteerida arstiga.

Muud beebitarvikud

Alati ei pöördugi lapsevanemad apteeki murega, on ju palju ilusaid ja huvitavaid abivahendeid, mida justkui oleks vaja koju hankida, kui kasvamas on beebi. Tegelikult on paljud nendest tarvikutest vastsündinule ebavajalikud ja neid igaks juhuks koju osta pole tarvis. Näiteks lutti ja lutipudelit rinnalapsele esimesel elukuul üldse ei soovitata. Kui tekib vajadus anda rinnapiima muul moel kui rinnast või piimasegu, võiks seda teha hoopis kas topsi või näpp-süstal meetodil. Juhul, kui ema mingil põhjusel rinnaga toita ei saa, on lutipudel ja kuivlutt muidugi omal kohal.

Mõnikord osutub vastsündinu imetamisel vajalikuks abivahendiks nibukaitse. Aga üldiselt võiks jälgida reeglit, et probleemidega tegeletakse nende ilmnemise järjekorras, ja beebile vajaminevad vahendid võiks varuda alles siis, kui neid tõesti tarvis on.

Artikkel ilmus märtsi Apteekris. Ajakirja saab tellida siit.

Kasutatud kirjandus

1. Johnson R, Taylor W. Skills for Midwifery Practice. Elsevier, 2016.
2. Lindsay P, Bagness C, Peate I. Midwifery Skills at a Glance. Wiley Blackwell, 2018.
3. Lissauer T, Fanroff AA, Miall L, Fanaroff J. Neonatology at Glance. Wiley Blackwell, 2020.
4. Marshall J, Raynor M. Myles Textbook for Midwifes. Elsivier, 201
5. Raukas R, Uibo O, Raal A. Tervislik toit lapseootel naisele imikule väikelapsele. Valgus, 2006.
6. Ormisson A, Varendi H. Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.
7. Taieb A. Skin barrier in the neonate. Pediatric Dermatology 2018;35:s5–s9. Wiley 2018 DOI: 10.1111/pde.13482.
8. Understanding the vulnerability of a baby’s skin to help treat and prevent nappy rash. Clinical practice (2019) British Journal of Midwifery December 2019; 27(12):752–755.