Valminud on bariaatrilist kirurgiat tutvustavad videoloengud arstidele ja patsientidele

Autor: Ilmar Kaur, kirurg, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Ravijuhend valmis ja selle kinnitas haigekassa ravijuhendite nõukoda 2016. aastal. Juhendi laiem sihtrühm on perearstid, endokrinoloogid, kardioloogid, kopsuarstid ja ortopeedid ehk need, kes patsiente peamiselt kirurgiasse suunavad. Üks juhendi eesmärke on, et perearstidel oleksid selged suunised, kuidas bariaatrilise patsiendiga enne ja pärast operatsiooni käituda. Kitsam sihtrühm on spetsialistid, kes igapäevaselt bariaatriliste patsientidega tegelevad: kirurgid, bariaatriaõed, toitumisterapeudid, füsioterapeudid ja psühholoogid.

Ravijuhendiga paralleelselt koostati patsiendijuhend, milles on patsientidele arusaadaval moel selgitatud ravi olemust ja selle õnnestumise eeltingimusi. See on oluline teabeallikas kõigile tulevastele patsientidele ning nende lähedastele. Parema arusaadavuse huvides on patsiendijuhend tõlgitud ka vene keelde.

Ravijuhendi tutvustamiseks sihtgruppides on Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Selts koostöös haigekassaga loonud õppevideod tervishoiutöötajatele ja teabevideo patsientidele.

Videoloengud tervishoiutöötajatele

Seitsmeosaline veebikoolitusmaterjal annab ülevaate bariaatrilise kirurgia näidustusest, meetoditest, tulemustest ja sagedasematest operatsioonijärgsetest probleemidest. Lisaks vaadatakse üle bariaatrilise patsiendi psühholoogiline, toitumis- ja liikumisalane käsitlus enne ja pärast operatsiooni. Lektorid on kirurg dr Ilmar Kaur, psühhiaater dr Merit Kudeviita ning kliiniline toitumisterapeut ja bariaatriaõde Anni Laas.

Õppevideod

„Rasvumise kirurgiline ravi ehk bariaatriline kirurgia“

Kirurg dr Ilmar Kaur räägib videos rasvumise olemusest ja selle põhjustest, bariaatrilise kirurgia näidustustest, eesmärkidest ja tulemustest. Samuti käsitletakse vastunäidustusi kirurgiliseks raviks ning eeltingimusi heaks ravitulemuseks ja patsiendi suureks rahuloluks.

„Bariaatrilise kirurgia erinevad operatsioonimeetodid”

Kirurg dr Ilmar Kaur kirjeldab videos erinevaid bariaatrilise kirurgia operatsioonimeetodeid: vertikaalne maoresektsioon (sleeve), maost möödajuhtiv operatsioon (bypass) ja maost möödajuhtiv minioperatsioon (mini bypass). Dr Kaur räägib nende anatoomilisest ja füsioloogilisest olemusest ning toimemehhanismidest, samuti operatsioonimeetodi valiku põhimõtetest konkreetsel patsiendil. Samuti tuleb juttu bariaatrilise kirurgia mõjust rasvumisega koos käivatele haigustele, nagu 2. tüüpi diabeet, metaboolne sündroom, uneapnoe ja arteriaalne hüpertensioon. Loengu viimases osas räägitakse bariaatrilise kirurgia ohutusest ja riskidest.

„Bariaatrilise patsiendi psühholoogiline hindamine ja nõustamine“

Psühhiaater dr Merit Kudeviita räägib bariaatrilise patsiendi operatsioonieelsest psühholoogilisest hindamisest ja operatsioonijärgsest nõustamisest.

Teemaderingi kuuluvad näiteks bariaatriliste patsientide psüühika-, söömis- ja sõltuvushäireid. Loeng annab selged soovitused nende häirete sõelumiseks bariaatrilise ravi kandidaatidel ja häirete olemasolu korral edasiseks käsitluseks. Bariaatriline kirurgia suurendab erinevate sõltuvusseisundite (nt alkoholsõltuvus) tõenäosust ning seetõttu on tähtis riskipatsiendid juba enne operatsiooni ära tunda. Oluline on sõnum, et psüühikahäire ei ole operatsiooni vastunäidustus, kuid see tuleb diagnoosida ja sellega tegeleda.

„Bariaatrilise kirurgia mõju 2. tüüpi diabeedile ja hüpoglükeemia pärast operatsiooni“

Kirurg dr Ilmar Kaur räägib bariaatrilisest kirurgiast kui kõige efektiivsemast 2. tüüpi diabeedi ravimeetodist rasvunud isikutel. Selle teema teeb oluliseks asjaolu, et kirurgia on diabeedi ravimeetodina oma koha leidnud enam kui 80 rahvuslikus ja rahvusvahelises diabeedi ravijuhendis, sh Eestis. Loengu teises osas käsitletakse harvaesinevat, kuid olulist bariaatrilise kirurgia kõrvaltoimet: söömisjärgset hüpoglükeemiat ehk olukorda, kus 30–90 min pärast einet langeb veresuhkru tase sedavõrd, et see toob endaga kaasa vastava sümptomaatika ärevusest ja südamekloppimisest kuni teadvusekaotuseni.

„Bariaatrilise patsiendi toitumis- ja liikumisnõustamine 1“

Kliiniline toitumisterapeut ja bariaatriaõde Anni Laas räägib loengu esimeses osas patsientide ettevalmistamisest operatsiooniks, operatsioonieelse lühiajalise dieedi olemusest ja eesmärkidest. Loengu teises osas käsitletakse toitumist ja vedelikutarbimist vahetul operatsioonijärgsel perioodil alates operatsioonijärgsest päevast kuni esimese kuu lõpuni. Lisaks antakse liikumissoovitused bariaatrilistele patsientidele. Viimane on väga oluline, sest kaalulanguse püsimise võtmetegur on piisav ja regulaarne operatsioonijärgne füüsiline koormus.

„Bariaatrilise patsiendi toitumis- ja liikumisnõustamine 2“

Anni Laas käsitleb operatsioonijärgset toitumist, kui operatsioonist on möödunud üle 30 päeva, ning pikaajalisi toitumissoovitusi edaspidiseks. Bariaatrilise kirurgia eesmärk on saavutada püsivad muutused patsientide elustiilis. Toitumismustrite muutused tervislikul ja kaalulanguse püsimist soodustaval moel on elustiilimuutuste nurgakivi.

„Enamlevinud probleemid peale bariaatrilist operatsiooni: põhjused ja lahendused“

Kirurg dr Ilmar Kaur räägib sagedasematest bariaatrilise kirurgia kõrvaltoimetest ja tüsistustest. Loeng õpetab neid ära tundma ning annab esmaseid soovitusi nende käsitlemiseks. Patsiendid taluvad kiiret ja massiivset kaalulangust erinevalt ning esimestel operatsioonijärgsetel kuudel võivad mõnel patsiendil tekkida erinevad kaebused ning sümptomid, mis oma loomult on tavaliselt isemööduvad ja kontrollitavad söömiskäitumise ning toiduvalikutega. Hilisemas perioodis on tavalisemad erinevad toitumuslikud probleemid, näiteks rauavaegusaneemia, samuti on võimalik selliste seisundite teke, mis vajavad kirurgilist ravi, näiteks sapikivitõbi, liigne nahk või peensoole sulgus.

Teabevideo patsientidele

„Millal võiks kaaluda maovähendusoperatsioone ehk bariaatrilist kirurgiat?“

Video eesmärk onteavitada elanikkonda bariaatrilise kirurgia olemusest, peamistest operatsiooninäidustusest ja vajalikest tegevustest enne operatsiooni.

Video sihtrühm on eeskätt rasvumise all kannatavad inimesed ja nende lähedased. Täpsemat teemakohast informatsiooni saavad patsiendid raviasutustest, kus bariaatrilisi operatsioone teostatakse.

Videoloengud ja teabevideod on kõigile kättesaadavad haigekassa infokanalite kaudu.