Uuring: esmasdiagnoosi saanutest jõudsid õigel ajal ravile vaid rinnavähi patsiendid

Riigikontroll avaldas täna auditi "Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine". Riigikontroll ja Eesti Onkoloogide Selts viisid auditi tarbeks läbi ekspertuuringu, et veenduda, kas 2019. aastal 100 kopsu-, 99 jämesoole-, 100 emakakaela- ja 100 rinnavähi esmasdiagnoosi saanud patsienti on jõudnud alates esimesest vähikahtlusest ravini (esmase raviseansini) õigel ajal ehk patsiendi käsitlusjuhendites ja uues vähitõrje tegevuskavas seatud eesmärgi kohaselt.

Ekspertide uuring näitas, et esmasdiagnoosi saanud patsientidest jõudsid ravile õigel ajal vaid rinnavähi patsiendid. Nemad jõudsid vähikahtlusest ravini kõige kiiremini (keskmiselt 52 päeva) ja kõige kauem võttis vähikahtlusest ravi alguseni aega jämesoolevähi patsientide teekond, mis kestis keskmiselt 122 päeva. Kopsu- ja emakakaelavähi patsientide teekond ravini kestis keskmiselt ca 100 päeva.

Eksperdid andsid eraldi hinnangu igale patsiendi raviteekonna etapile: perearst, eriarst, vähiravi spetsialist, onkokonsiilium, esimene vähiraviseanss. Ekspertide hinnangute põhjal käsitleti suuremat osa patsiente õigel ajal. Näiteks:

■ keskmiselt 76% patsientidest käsitles perearst õigel ajal,
■ keskmiselt 87% patsientidest käsitles eriarst õigel ajal,
■ keskmiselt 61% patsientidest käsitles vähiravi spetsialist õigel ajal,
■ onkokonsiilium toimus õigel ajal ca 74% patsientidel,
■ vähiravi algas õigel ajal keskmiselt 65% patsientidel.

Ekspertide hinnangul oli igas etapis ka patsiente, kelle käsitlus polnud õigeaegne:

■ 24% jämesoolevähi patsientidest ei käsitlenud perearst ja 12% eriarst õigel ajal,
■ 12% kopsuvähi patsientidest ei käsitlenud vähiravi spetsialist õigel ajal,
■ jämesoolevähi korral ei jõudnud 7% õigel ajal onkokonsiiliumisse ja
■ 13%-l juhtudest viivitati jämesoolevähi ravi alustamisega.

Auditis ilmnes, et patsiendid ei läinud alati neile soovitatud ja/või broneeritud uuringule või arsti juurde. Kokku oli selliseid patsiente eksperditöös hinnatutest 21 ehk 5% valimist. Nendest omakorda 8 patsienti hilines eriarsti etapis ja vähikeskuses 10. Põhjused olid ravist keeldumine, määratud uuringutele mitteminemine jm. Eksperditöö valimis oli ka selliseid juhtumeid, kus vähiravi algust pikendas patsiendi kaasuv haigus.

Tähtis tegur on veel patsiendi elustiil. Eksperditöö näitas, et kopsuvähi diagnoosi saanud patsientidest 71% suitsetasid. Emakakaelavähi patsientidest suitsetasid 23% ja 13%-l oli ülekaal. Jämesoolevähi patsientidest 8% olid ülekaalulised. Rinnavähi esmasdiagnoosi saanutest 22%-l oli lisateguriks perekondlik anamnees ehk lähisugulastel olnud sarnane pahaloomuline kasvaja.

Kokkuvõtvalt selgus, et ajaliselt vastas valdkondlikes dokumentides paika pandud raviteekonna kestusele vaid rinnavähi patsientide kulgemine vähikahtlusest esimese raviseansini. Ekspertide arvates on parandamisruumi kõigis patsiendi teekonna etappides. Hilinemise üheks põhjuseks oli ka patsiendi käitumine: oli juhtumeid, kui inimene ei läinud arsti juurde või uuringule. Alljärgnevalt on selgitatud ekspertide tähelepanekuid lähemalt.

Pere- ja eriarsti juurest ei jõuta alati piisavalt kiiresti vähiravi spetsialistini

Perearsti ja eriarsti juurest peaks vähikahtlusega patsient jõudma kahe nädalaga edasi järgmisse etappi. Eksperditöö tulemusena selgus, et vähiravi spetsialistini (vähikeskuse esimene visiit) jõudis õigel ajal ehk kuni kahe nädala jooksul alates perearsti või eriarsti suunamisest:

■ 37% soolevähi,
■ 37% kopsuvähi,
■ 35% emakakaelavähi,
■ 58% rinnavähi patsientidest.

Perearst on patsiendile üldjuhul esmane kontakt tervishoiusüsteemiga. Esimene kasvajaga seostatav visiit toimus just perearsti juurde 44%-l valimi patsientidest: kõige sagedamini jämesoolevähi korral (69%-l jämesoolevähi juhtudest) ja kõige harvem emakakaelavähi korral (13%-l juhtudest). Kopsuvähi korral on 60% juhtudel olnud esmaseks arstiabiga kokkupuuteks perearst.

Jämesoolevähi patsiendil läks esimesest perearsti visiidist vähiravi spetsialistini jõudmiseks 91 päeva, kopsuvähipatsiendil 58 päeva. Rinna- ja emakakaelavähi keskmist päevade arvu vaadates tuleb arvestada, et nende puhul ongi perearsti roll väiksem, sest enamasti pöördutakse kaebustega otse eriarsti poole.

Eksperditööst ilmnes, et jämesoolevähi korral oli aeg perearsti visiidist eriarsti visiidini keskmiselt 29 päeva ja kopsuvähi puhul 31 päeva. Samuti selgus, et mitmed perearstid on patsiendid suunanud eriarsti juurde, mitte otsustanud ise uuringuid korraldama hakata.

Ekspertide hinnangul pidanuks perearstid ise enam patsiendile uuringuid määrama. Ekspertide arvates vajavad jämesoolevähi ja kopsuvähi kahtlusega patsiendid olulisi lisauuringuid (endoskoopiat), kuna endoskoopilise uuringu tulemus on üks peamisi viiteid jämesoole- ja kopsuvähile.

Esimese visiidi käigus määrati uuringuid kõige harvem jämesoolevähi diagnoosimiseks, vaid 32%-le patsientidest. Ülejäänud paikmete puhul jäi see näitaja 44–60% vahele. Vähemalt 22 juhul 175-st hindas ekspert, et perearst oleks pidanud visiitide käigus suunama sümptomitega patsiendi uuringule, kuid ei teinud seda.

Samuti tuli eksperditööst välja, et uuringuteni jõudmise keskmine aeg alates esimesest perearsti visiidist oli sageli liiga pikk, ulatudes kohati kuni 30 päevani. Pikimad ooteajad olid koloskoopia korral, näiteks ühel juhul võttis see alates perearsti visiidist aega 55 päeva.

Eriarstid ei käsitlenud 12% jämesoole- ja 9% kopsuvähi patsientidest õigel ajal. Ülejäänud kahe paikme puhul oli vastav näitaja 2%. Keskmiselt võttis teekond eriarsti juurest vähispetsialistini aega rinnavähipatsientidel 29 päeva, samas emakakaelavähi korral 77 päeva.

Ekspertide hinnangul olid ka eriarsti määratud uuringuteni jõudmisel keskmised ajad pikad ning see toob ravi algusse viivituse. Uuringute keskmised ooteajad erinesid, kuid ulatusid kuni 90 päevani. Näiteks olid pikad järgmised uuringute ajad:

■ PET-KT-uuring võttis kopsuvähi korral aega 90 päeva;
■ koe histoloogiline uuring võttis jämesoolevähi korral aega 37 päeva;
■ MRT keskmine ooteaeg ületas kõikide hinnatud kasvajapaikmete puhul 14 päeva.

Kokkuvõtvalt, kõik patsiendid ei liikunud pere- ja/või eriarsti juurest kiiresti vähiravi spetsialisti vastuvõtule. Kõige enam mõjutas tempot see, et uuringute tegemine võttis liiga palju aega. Samas ei sõltu uuringute tegemise aeg alati arstist, vaid pigem uuringute ooteaegadest. Samuti ei saatnud perearst alati patsienti ise uuringule, vaid suunas patsiendi eriarsti vastuvõtule ning see pikendas veelgi raviteekonda.

Täpsemad andmed leiate Riigikontrolli auditist.