Ülevaade vererõhuravimite kasutamisest Eestis viimase 25 aasta jooksul
Eesti Hüpertensiooni Ühingu tegevusel täitub tänavu 25 aastat ja seda tähistati konverentsiga 13. veebruaril. Tagasivaate viimasele 25 aastale hüpertensiooni ravis andis Haigekassa poolt Erki Laidmäe.
Avaldatud
Viimati uuendatud
1997. aasta Haigekassa majandusaasta aruandest selgub, et tol aastal tasuti ravimite eest 259 473 tuhat krooni, millest apteekidele tasuti ravimite eest 254 267 tuhat krooni, sh üle 14 000 tuhande krooni peritoneaaldialüüsi lahuste eest. Soodustingimustel väljastatud ravimite eest tasumine kasvas võrreldes 1996.a. sama perioodiga 73,9% ja 1997.a. eelarve vastavat kulu ületati 20%.
Hüpertensiooni raviks oli 1993. aastal kasutusel neli ravimit: hüdrokloortiasiid, nifedipiin, propranolool ja klonidiin. 1997. aastaks oli loetelu juba muutunud: atenolool, hüdrokloortiasiid, nifedipiin (sh prolongeeritud ravimvormid), propranolool; hüpertensiooni raskete vormide ohjamiseks olid kasutusele tulnud ka enalapriil, kaptopriil ja ramipriil.
Retseptikeskuse andmetel on aastatel 2004-2019 vähemalt ühe antihüpertensiivse ravimi retsepti saanud isikute hulk stabiilselt tõusnud, ulatudes 200 000-lt 300 000-ni. Kokku on välja kirjutatud ligi 2,5 miljonit retsepti ja neist ligi 20% jääb igal aastal välja ostmata.
Ravimiklasside lõikes kasutatakse diureetikume stabiilselt umbes 10%, beetablokaatorite osakaal on võrdlemisi suur ja aja jooksul tasapisi kasvanud, kaltsiumikanalite blokaatorite osakaal kõigi kasutatud ravimite hulgas aja jooksul pigem veidi väheneb. AKE-inhibiitorite kasutamine püsib enam-vähem stabiilsena alates 2008. aastast. ARB-id lisandusid alates 2005. aastast ja nende kasutamine on jõudnud praeguse tasemeni umbes alates 2013. aastal.
Praegu on trend järjest enam alustada ravi kombinatsioonravimitega. Kombinatsioonpreparaatide osakaal oli 2004. aastal umbes < 30% ja tänaseks on tõusnud umbes 60%-ni.
Toimeainepõhiste retseptide osakaal hüpertensiooni raviks kirjutatud retseptide hulgas oli 2010. aastal umbes 50% ja praeguseks ligi 100%.
Retsepte väljastavad kõige rohkem perearstid, vähem kardioloogid, sisearstid ja muud erialad, alates 2017. aastast on lisandunud ka õed (iseseisva retseptiõigusega pereõed tohivad pikendada antihüpertensiivsete ravimite retsepte, kuid ei tohi ise ravi alustada ega muuta).
Haigekassa kulutused hüpertensioonile suurenesid aastatel 2005-2013, aga alates 2014. aastast on kulud jõudsalt vähenema hakanud – viimastel aastatel pole uudse toimega originaalravimeid kasutusele tulnud, samas on turul aktiivne konkurents geneeriliste ravimite vahel.
Suurima soodusravimite kuluga seotud diagnoosid Haigekassa vaates olid:
2011.a. hüpertensioon (13 miljonit €), diabeet (12,9 miljonit €) ja vähk (10,6 miljonit €)
2012.a. diabeet (14,5 miljonit €), hüpertensioon (14,3 miljonit €) ja vähk (11,7 miljonit €)
2019.a. vähk (23,9 miljonit €), diabeet (21,2 miljonit €) ja hüpertensioon (10,3 miljonit €)
OECD riikide omavahelises võrdluses aastatel 2000 ja 2017 oli antihüpertensiivsete ravimite tarvitamine Eestis esimesel võrdlusperioodil väga väike, tänaseks oleme jõudnud üsna OECD keskmise lähedale.
Rõõmu teeb, et OECD andmetel on aastatel 2000-2017 hüpertensiooni raskete kardiovaskulaarsete tüsistuste (müokardiinfarkt ja isheemiline südamehaigus) osas Eestis toimunud märkimisväärne 63%-line langus.
