Ühepoolne kuulmiskadu kahjustab laste keelelisi võimeid

Samas, ütlesid nad, ei saa taolise kuulmiskaoga lapsed sageli abi, mida nad vajavad, nagu koht klassi eesosas, kuulmisaparaat või eriharidus.

Cincinnati ülikoolis töötav kõnepatoloog Sandra M. Grether, kes ei olnud uuringuga seotud, ütles: „Käesoleva uuringu peamine sõnum on, et me ei taha ignoreerida lapsi“, kes ühest kõrvast ei kuule.

Missouris St. Louis’s Washingtoni ülikoolis töötavad teadlased dr Judith Lieu juhtimisel uurisid 74 ühepoolse kuulmiskaoga last. Iga patsiendi kohta kaasasid nad uuringusse ka ühe kooliealise normaalse kuulmisega õe-venna.

Kahjustusega lapsed said halvema tulemuse keelest arusaamisel (p = 0,003), suulises väljendusoskuses (p = 0,007) ja suulises koondnäitajas (p < 0,001) ning neil oli suurem tõenäosus saada kõneravi võrreldes õdede-vendadega, kuid IQ testides olid nende tulemused sama head.

Lisaks olid suulise väljendusoskuse ja suulise koondnäitaja punktisummaga sõltumatus seoses ka perekonna sissetulek ja ema haridus.

Teadlased kirjutavad: „Erinevalt (mõlema kõrva kuulmiskaoga) lastest, kellele tavaliselt pakutakse kuulmisaparaate ja kes saavad abi puudega kohandumisel, ei peeta (ühe kõrva kuulmiskaoga) lapsi „olulise kuulmiskaoga“ patsientideks.“

Nende sõnul „viitavad tulemused sellele, et (ühe kõrva kuulmiskaoga) lastel peab olema õigus samasugusele abile nagu (mõlema kõrva kuulmiskaoga) lastel."

Lisaks kuulmisaparaatidele on selliste laste abistamiseks olemas palju võimalusi, näiteks FM‑süsteem, mida saab kasutada õpetaja hääle võimendamiseks. Paraku peavad vanemad sageli palju vaeva nägema, et koolid selliseid süsteeme kasutama hakkaksid, märgivad teadlased.

Gretheri sõnul on uuringutulemused väga tervitatavad, sest varasemaid andmeid on väga vähe.

Ta sõnas: „Need lapsed on endiselt hädas“. „See on selline asi, mida küll märgatakse, kuid mille kinnitamiseks ei ole andmeid.“

Pediatrics 2010.