Tsöliaakiahaigete abikaasadel ja sugulastel on kõrgem autoimmuunhaiguste risk

Rootsi teadlased viisid läbi longitudinaalse populatsioonipõhise kohortuuringu, kus jälgiti 29 096 tsöliaakiat põdeva patsiendi abikaasasid ja esimese astme sugulasi (emad, isad, õed-vennad ja lapsed) Crohni tõve, 1. tüüpi diabeedi, hüper- ja hüpotüreoosi, psoriaasi, reumatoidartriidi, sarkoidoosi, süsteemse erütematoosluupuse ja haavandilise koliidi suhtes.

Kõikidele tsöliaakiat põdevatele patsientidele (haigus kinnitunud peensoolebiopsial vahemikus 1969-2008) leiti kuni viis kontrollisikut üldpopulatsioonist, kes sobitati soo, vanuse, riigi ja kalendriaasta suhtes. Tsöliaakiahaigete ja kontrollide abikaasade ja esimese ringi sugulaste leidmiseks kasutati riiklikke registreid. Analüüsimisele läksid ligi 85 000 tsöliaakiahaigete ja ligi 431 000 kontrollisikute abikaasa ja esimese astme sugulaste andmed.

Leiti, et ülalnimetatud autoimmuunhaiguste esinemissagedus oli kõrgem tsöliaakiat põdevate isikute abikaasade ja esimese astme sugulaste hulgas, võrreldes kontrollisikute abikaasade ja sugulastega. Keskmiselt 11 aastat kestnud jälgimisperioodi jooksul haigestus autoimmuunhaigustesse 3333 tsöliaakiahaigete lähedast (3,9%) ja 12 860 kontrollisikute lähedast inimest (3,0%).

Autoimmuunhaigustesse haigestumise risk tsöliaakiahaigete abikaasadel ja esimese astme sugulastel oli võrdne, haigestumise šansside suhe oli abikaasadel 1,20 (95% usaldusvahemik CI 1,06 – 1,35) ja esimese astme sugulastel 1,28 (95% CI 1,23 – 1,33).

Tsöliaakiahaigete sugulastest 4,3% haigestus autoimmuunhaigustesse ja kontrollisikute sugulastest 3,3% - see viitab geneetilisele komponendile vastuvõtlikkuses autoimmuunhaigustesse. Kõrgem haigestumise risk abikaasadel viitab aga keskkondlikule komponendile; uurijad oletavad, et selleks võib olla sarnane seedetrakti mikrobioom, mis kujuneb abikaasadel, kui nad söövad ühesugust toitu.

Kaasuvana võib rolli mängida tsöliaakiahaigete lähikondsete kõrgem teadlikkus autoimmuunsete haiguste kohta või arstide kõrgendatud tähelepanu, kui peres on tsöliaakiahaige ja seeläbi ka parem autoimmuunhaiguste diagnoosimine.

Uuringu puuduseks on, et analüüsidesse ei kaasatud haigusi, millega on tegeletud ainult esmatasandil, seega võisid välja jääda suur hulk hüpo- ja hüpertüreoosi diagnoosiga haigeid.

Emilsson L, Wijmenga C, Murray JA, Ludvigsson JF. Autoimmune disease in first-degree relatives and spouses of individuals with celiac disease. Clin Gastroenterol Hepatol 2015;13(7):1271–1277.e2. DOI: 10.1016/j.cgh.2015.01.026