Tööga seotud kopsuhaigused on Eestis aladiagnoositud

Autor: Elina Toim, pulmonoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kutsehaiguste loetelu on Eestis kehtestatud sotsiaalministri määrusega 09.05.2005 (vt www.riigiteataja.ee). Respiratoorseid haigusi on selles loetelus 23:

1. silikoos;
2. silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3. asbestos;
4. mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5. pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6. asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7. bronhopulmonaalsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8. allergiline alveoliit;
9. kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmu ja kiudude sissehingamisest;
10. respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11. sideroos;
12. allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13. allergiline riniit, mis on põjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidavast sissehingamisest;
14. ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15. asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16. krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekavandustes;
17. kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18. bronhopulmonaalsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19. bronhopulmomaalsed haigused, mis on põhjustatud šlakitolmu sissehingamisest;
20. respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteeli tolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21. respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);
22. respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
23. muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

Sellele loetelule lisandub tuberkuloos, mis on samuti seotud hingamisteedega.

Määruses on välja toodud ka 60 punktist koosnev loetelu erinevatest keemilistest ohuteguritest, mis võivad põhjustada kutsehaigusi (täpsemalt vt kutsehaiguste loetelu Riigi Teatajast). Paljud neist ainetest on seotud ka kopsukahjustustega.

Kutseastma

Kõige sagedasem hingamisteede kutsehaigus arenenud maades, sealhulgas Eestis, on kutseastma. Enamasti on see allergilise geneesiga. Kutseastmale eelnevad sageli allergiline riniit ja konjunktiviit. Riniidi korral on põhikaebusteks ninakinnisus, vesine eritis ninast, sage aevastamine, astma korral köha, sitke raskesti väljaköhitav röga ja väljahingamistakistus ning hooti esinev õhupuudustunne. Kopsufunktsiooninäitajad võivad astma algstaadiumis olla normi piires, sel juhul on kirjeldatud näiteks astmalaadseid sümptomeid või diagnoositud astma köhavorm.

Kutseastmat tuleks kindlasti kahtlustada, kui astmasümptomid tekivad esialgu ainult töökohal ja leevenduvad nädalavahetustel või puhkuse ajal. Võimalik on ka, et sümptomid avalduvad alles õhtusel ajal peale tööd. Arvestada tuleb, et sensibiliseerumine võib toimuda juba kokkupuutel väga väikese hulga ohuteguriga.

Teada on üle 200 hingamisteede allergiat tekitava aine. Kõige sagedasemad neist on jahutolm, hallitusseente eosed, loomne kõõm ja epiteel, kemikaalidest polüuretaanplastmasside ja epoksiidliimide kõvendajad ning juuksehooldusvahendid.

Kõige enam on oht bronhiaalastma tekkeks järgmistel elualadel:

• pagari- ja kondiitritööstus (allergeenid on jahutolm, jahulestad, jahuparandajad, taigna valmistamisel kasutatavad ensüümid, maitseained, toiduvärvid jne);
• loomakasvatus (allergeenid on söödajahud, hallitus, loomaepiteel ja -karvad, heinatolm);
• puidutööstus (allergeenid on puidutolm, hallitus, formaldehüüd, liimid, värvid, lakid);
• metallitööstus (allergeenid on keevitusaurud, metallitolm, abrasiivmaterjalide tolm, lihvimisvedelike aurud,värvid);
• plastmassitööstus (allergeenid on akrülaadid, epoksüvärvide ja polüüretaamide kõvendajad);
• tervishoid ja sotsiaalvaldkond (allergeenid on ravimid, desinfitseerimisained, dentaalmaterjalid, lateks).

Kutseastma diagnoosimisel on lisaks tavauuringutele vajalik PEF-meetria ööpäeva lõikes nelja nädala jooksul, töökoha riskianalüüs.

Ravis on esmatähtis lõpetada kontakt allergeeniga, vajadusel ümberõpe. See tagab sümptomite vähenemise, võimalik on ka haiguse remissioon, kuid tundlikkus allergeeni suhtes jääb püsima. Muus osas on see tavaline astmaravi.

Kutseastma põhjuseks võib olla ka kokkupuude ärritavate gaaside, aurude või aerosoolidega (näiteks kloor ujulate ja spaade töötajatel).

Eksogeenne allergiline alveoliit ehk hüpertensitiivne pneumoniit (HP)

HP on väga raske allergiline kopsuhaigus. Tegemist on hilist tüüpi allergiaga. Esmalt toimub kokkupuutel orgaanilise sensibiliseerijaga (selleks on kas loomne, taimne või seenorganismi valk) organismi sensibiliseerumine – organismis tekivad antikehad konkreetse antigeeni suhtes. Korduv kokkupuude allergeeniga väljendub põletikuna, mille vallandavad makrofaagid. Kui kontakt allergeeniga ei lakka, võib tekkida raske püsiv kopsukahjustus. HP kulg võib sõltuvalt kokkupuute kestusest ja allergeeni hulgast olla äge, alaäge või krooniline. Kahjustus lokaliseerub alveoolide tasandil. Tekib kõrge palavik (enam tööpäeva lõpus), köha, hingamisraskus, õhupuudus, liigesevalud. Arvatakse ka, et HP tekkeks võib olla geneetiline eelsoodumus. Haigus võib esineda paljudel erialadel, sellest ka palju erinevaid nimetusi. Tuntuim nn farmerikops – põhjuseks hallitanud vilja ja loomasööda käitlemine. Seenekasvatajatel nn seenekasvatajakops, põhjuseks hallitanud kompost. Veel on palju nimetusi sõltuvalt põhjusest (nt linnukasvatajakops linnu väljaheidetest, saastunud veest võib olla põhjustatud nn õhuniisutajakops, autokonditsioneerikops saastunud veest autokonditsioneeris, saksofonikops saksofonihuulikust jne).

HP võib täielikult paraneda, kui kontakt allergeeniga on lühiaegne ega kordu.

Pneumokonioosid

Pneumokonioosid ehk kopsutolmustused on seotud mineraalse tolmu sissehingamisega. Haiguse raskus sõltub sellest, millise tolmuga on tegemist, kui suur on sissehingatud tolmu kogus ja kui kaua on kestnud kontakt tolmuga. Tuntuim neist on asbestoos. 1970. aastatel diagnoositi USA-s üle 20 aasta asbestiga kokkupuutunud töötajaist 70%-l asbestoos. Asbest oli laialdaselt kasutusel 1950–1980. Tänapäeval on asbesti kasutamine arenenud riikides keelatud ja haiguse sagedus neis maades oluliselt vähenenud.

Haigestuda võivad ka asbestitehaste lähielanikud ja töötajate pereliikmed. On mitmeid erinevaid asbestiliike, sõltuvalt asbestikiudude omadustest. Haigus avaldub aastaid pärast kokkupuudet asbestiga. Tekkida võivad kopsukoe fibroos, kopsuvähk, sagedasemad on aga pleurakahjustused. Põhjuseks on asjaolu, et makrofaagid transpordivad asbestikiud pleurasse, aktiveerunud makrofaagid käivitavad põletikureaktsiooni, tulemuseks on fibroos. Võivad tekkida pleuranaastud, sageli need kaltsifitseeruvad. Sel juhul kaebused sageli puuduvad, ja need diagnoositakse juhuleiuna röntgenuuringul või koos muude asbestist põhjustatud kopsuhaigustega. Tekkida võib healoomuline asbestist põhjustatud pleuraeksudatsioon. Arvatakse, et selle põhjuseks on asbestikiududest põhjustatud pleuraärritus. Mõistet “healoomuline” kasutatakse eristamaks seda maliigsest mesotelioomist, kuid vedelik pleuraõõnes võib põhjustada raskustunnet rindkeres ja hingeldust. Vedelik võib soodustada pleura fibroosi. Erinevates maades on asbestoosijuhtude sagedus erinev, ilmselt põhjuseks asbestikiudude erinevus. Eestis diagnoositakse asbestoosi harva. Ohustatud on asbestikaevandajad, isolatsioonitööde tegijad (laevaehitajad, boilerite valmistajad, elektrikud, santehnikud, keraamikatööstuse töötajad, kel on kokkupuude asbesti baasil tehtud tulekindlusisolatsiooniga. Praegusel ajal võib asbestiga kokku puutuda lammutustöödel.

Antrakoos

Antrakoosi ehk söekaevurite kopsutolmustust põhjustab söetolm. Haigust tuntakse ka nn musta kopsu nime all eristamaks teda teistest kopsutolmustustest. Kokkupuude söetolmuga võib põhjustada ka kroonilist bronhiiti ja hingamisteede obstruktsiooni. Antrakoosi koos reumatoidartriidiga tuntakse Caplani sündroomi nime all.

Silikaadid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4) Need on maakoore kõige levinumad mineraalid. Tuntuimad nest on kvarts ja päevakivi. Kvartsi murenemisel moodustub liiiv, päevakivide murenemisel tekivad savimineraalid. Silikaatidega kokkupuutel võib tekkida silikoos. See võib ilmneda ka aastakümneid pärst ekspositisooni. Tüüpilised on nn silikootilised sõlmekesed, mis esinevad enam kopsude ülasagarates, kaltsifikaadid lümfisõlmedes. Kliinilised sümptomid võivad puududa. Rohkel kokkupuutel võib tekkida äge silikoos. Võib tekkida ulatuslik kopsukoe fibroos, enam ülasagarates, ja sellest tingitud hingamispuudulikkus. Silikoosi korral suureneb oht haigestuda kopsutuberkuloosi. Silikaate loetakse ka kartsinogeenideks.

Silikoosist on ohustatud liivapesuritega töötajad, kaevurid, klaasitöölised, abrasiivsete materjalidega töötajad (nt kiviraidurid, lihvijad, ka hambatehnikud), ehitustöölised. Räniosakesed diameetriga alla 5 mikromeetri ja kristalliline räni deponeeruvad sissehingamisel väikestes bronhioolides ja alveoolides. Põhilised silikoositekitajad on kvarts ja päevakivi. Silikoosi tekkemehhanism ei ole päris selge. Arvatakse, et väikesed räniosakesed on keemiliselt kõige aktiivsemad, neid fagotüteerivad makrofaagid vallandavad üle tsütokiinide põletikuahela. Surnud makrofaagidest vabaneb uuesti osa räniühendeid, neid fagotsüteerivad jälle uued makrofaagid ja püsib krooniline põletik. Silikoos nagu teisedki kopsutolmustused on pöördumatu haigus. Ravi puudub.

Kopsuvähk

Rahvusvaheline Vähiuurimise Agentuur (IARC e International Agency for Research on Cancer) jagab ained kantserogeensuselt nelja gruppi. Esimeses grupis on loetletud 82 ainet, mis on piisavate teadusuuringute alusel kinnitatud kantserogeenidena. Kopsuvähi põhjustajatena on selles loetelus metallide (alumiinium, arseen, asbest, berüllium, kaadmium, kroom, raud) kaevandamine ja tootmine ning nende kasutamine metalli- ja masinatööstuses; bisklorometüüleeter, kivisüsi, koksi, söegaasi ja söetõrva tootmine, mootorite heitgaasid, diislikütused, hematiidi kaevandamine, välisõhu saastatus heitgaasidega, värvid, radoon 222, kummitööstuse materjalid, silikaaditolm, tahm, tubakasuits, keevitusaurud, röntgenkiirgus, ipriit ehk sinepigaas, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud.

Asbestist oli juttu juba eespool. Arseeniga on kokkupuuteid isikuil, kes töötavad pestitsiididega, vasesulatustehaste töölistel. Bisklorometüüleetrit kasutati varem laialdaselt kummi- ja tekstiilitööstuses. Berülliumi kasutatakse metallisulamites, patareide tootmisel, kokkupuude on sellega hambatehnikuil, juveliiridel, torulukkseppadel, elektrikutel. Kaadmiumi kasutatakse tsingi-,vase- ja pliisulatusel, jootmisel elektoonikatööstuses, akude, plastide ja metallisulamite tootmises. Kroom on kasutusel värvide valmistamisel, nahaparkimisel, jootmistöödel elektoonikatööstuses.

Nakkushaigused

Tuberkuloos on teada-tuntud raske haigus. Sellega nakatumise oht on meditsiini- ja sotsiaaltöötajail, politsei- ja kinnipidamisasutuste töötajail.

Legionelloosi põhjustajaks on bakter legionella pneumophila. Seda leidub saastunud veetorustikes, kliimaseadmetes, saastunud basseinivees ja veekogudes. Tavaliselt tekib iseparanev paaripäevane palavik, kuid võib tekkida väga raske suure letaalsusega kopsupõletik. Ohustatud on veevärgi- ja kanalisatsioonitöötajad, ka puhastusteenindajad majutusasutustes.

Uued probleemid

Nanoosakesed ehk ultrapeened osakesed on lihtaine füüsikalised osakesed mõõtmetega 1–100 nanomeetrit (1 nanomeeter on 0,000 000 001 meetrit ehk 1 miljardik meetrit). Tuntuimad nendest on süsiniknanotorud ja fullereen. Süsiniknanotoru on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotoop (süsiniku allotoobid on veel grafiit ja teemant). Need on laialdaselt kasutuses materjalitööstuses, optikas, kaablites ja juhtmetes, paberpatareides, päikeseelementides, superkondensaatorites. Kahtlustatakse, et teatud tingimustel võivad nanotorud läbida membraane. Rakumembraani läbimisel võivad need põhjustada põletikku. Kui nanotorud satuvad inimes rakkudesse ja akumuleeruvad tsütoplasmas, siis rakk sureb. Nanotorude kasutus järjest laieneb, nende mõju inimese orgamismile ei ole lõplikult selge.

Haige hoone sündroom

Haige hoone (maja) sündroomi (ingl sick building syndrome) põhjuseks on hoone halb sisekliima, mis võib olla tingitud hoone planeerimis- ja ehitusvigadest ning kasutatud materjalidest, kuid mõju avaldab ka inimestevaheliste suhete kvaliteet. Haige hoone sündroom ei ole meditsiiniline termin ja selle kindlakstegemiseks pole meditsiinilisi teste. Sündroomi tuleks kahtlustada, kui samaaegselt esinevad erinevatel inimestel ühes ja samas majas viibides ühesugused kaebused, mis taanduvad majast lahkudes. Esineda võib limaskestade kuivamine, köha, õhupuudustunne, tunne, et hing jääb kinni nagu astmahoo korral. Ka võib esineda suur väsimus, kurnatustunne, töövõime langus.

Probleemi põhjuseks on enamasti halb ventilatsioon, mis võib näiteks tekkida vanade akende asendamisel plastakendega. Sarnaseid kaebusi võib kuulda inimestelt, kes töötavad hoonetes, kus on konditsioneer, sundventilatsioon, õhuniiskus väga väike ja pole võimalik aknaid avada, sageli lisaks veel palju sünteetilisi materjale: laminaatmööbel, põrandakatted jne. Halba enesetunnet põhjustab ka loomuliku valguse puudus akendeta tööruumides.

Helveste kasutamine (ingl flicking) kangaste viimistlemisel. Tekstiilidele reljeefse pinna andmiseks liimitakse nende pinnale väga väikesemõõtmelist kiudmaterjali. Töö võib tekitada interstitsiaalse kopsuhaiguse. Kokkupuude tekib näiteks reljeefse reklaami trükkimisel T-särkidele.

Tööga seotud kopsuhaiguste prognoos

Allergilise geneesiga kopsuastma ja interstitsiaalne pneumoonia taanduvad, kui kontakt lõppeb, remissioon võib püsida pikka aega, kuid sensibiliseerumine allergeeni suhtes jääb alles. Fibrootilised kopsukahjustused jäävad püsima. Nakkushaigused enamasti paranevad. Mesotelioomi ja kopsuvähi prognoos on halb.

Kokkuvõtteks

Kutsehaiguste loetelus on pikk rida kopsuhaigusi, Eestis on need haigused paraku aladiagnoositud. Põhjuseks on töötajate vähene teadlikkus oma töökeskonna mõjuritest, kahjuks ei soosi ka praegu kehtivad õigusaktid kutsehaiguste diagnoosimist. Ega arstilegi alati meenu patsiendi probleemidega tegelemisel kaebusi tema kutsetööga seostada.

Kutsehaigusi diagnoositakse Eestis ainult SA Põhja-Eesti Regonaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kus on olemas vastav erialane kompetents. Suunata saab sinna patsiente üle Eesti.

Mis on kutsehaigus?

WHO definitsiooni järgi on kutsehaigus mistahes haigus, mille kõige olulisemaks põhjuseks on kokkupuude tööga seotud riskiteguritega.

Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on kutsehaigus selline haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Kutsehaigusi eristatakse tööst põhjustatud haigustest, millel on mitu põhjustavat tegurit, sealhulgas nii tööga seotud kui ka muid soodustavaid tegureid (nt suitsetamine).

Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, tuginedes andmetele töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.

Tööga seotus võib võib esineda paljude haiguste korral, kuid see pole ainus haigust põhjustav tegur. Kutsehaiguse on otseselt põhjustanud töökeskkonna ohutegur.

Allikas: Elina Toim

Artikkel ilmus märtsi Lege Artises.

Kasutatud kirjandus:

1. Kutsehaiguste loetelu. Sotsiaalministri määrus 09.05. 2005

2. Agents Classified by the IARC Monographs (veebiportaal), viimati uuendatud 22.02. 2019

3. Occupational Lung Diseases www.thoracic org/../chapter 13

4. European Lung White Book 2015, ERS

5. Oxford Handbook of Occupational Health. 2007