Teist tüüpi diabeediga patsientide kardiovaskulaarse riski tase sõltub isiku vanusest diabeeti haigestumise ajal
Teist tüüpi diabeet on sõltumatu kardiovaskulaarne riskitegur. Vähe on andmeid, kas selle riski tase oleneb ka isiku vanusest diabeeti haigestumisel.
Rootsis korraldatud uuringus jälgiti keskmiselt 5,63 aasta vältel riikliku diabeediregistri andmetel kardiovaskulaarsete häirete kujunemise riski 214 278 äsja II tüüpi diabeeti haigestunud isikul, kel uuringusse kaasamise ajal ei olnud esinenud kardiovaskulaarsete häirete episoode. Hinnati üldsuremust, kardiovaskulaarset suremust, haigestumist müokardiinfarkti, isheemilisse insulti, koronaarhaigusse ning hospitaliseerimist kodade fibrillatsiooni või südamepuudulikkuse tõttu. Kontrollrühma moodustasid 1 363 612 isikut, kel ei olnud diagnoositud kardiovaskulaarseid häireid ega diabeeti ning kelle esindatus vanuse, soo, sotsiaalse staatuse ja rahvuse järgi vastas II tüüpi diabeeti haigestunute populatsioonile.
Andmete analüüsil ilmnes selge seos isiku vanuse ja kardiovaskulaarse riski taseme vahel diabeedi haigestumise ajal. Võrreldes kontrollrühmaga oli isikutel, kes olid haigestunud II tüüpi diabeeti 40. eluaastal või varem, 4–5 korda suurem risk jälgimisperioodi vältel haigestuda mõnda kardivaskulaarsesse haigusse või surra. Kardiovaskulaarse surma risk vähenes seda enam, mida hilisemas elueas II tüüpi diabeedi haigusnähud kujunesid. Isikute rühmas, kel diabeet oli kujunenud 80. eluaastatel, ei erinenud kardiovaskulaarne ega surmarisk samaealiste kontrollrühma riskitasemest.
Uuringu andmetele toetudes soovitavad autorid 40aastaste ja nooremate II tüüpi diabeedi haigete puhul hoolikalt jälgida ja vajaduse korral korrigeerida teadaolevaid kardiovaskulaarse riski näitajaid, samuti aktiivselt ravida diabeeti.
Patsiendi vanus diabeeti haigestumisel määrab tema elulemuse ja kardiovaskulaarse riski prognoosi.
REFEREERITUD
Sattar N Rawshani A, Fanzén S et al. Age at diagnosis of type 2 diabetes mellitus and associations with cardiovascular and motality risks. Findings from Swedish National Diabetes Registy. Circulation 2019;139:2228–37.