Teadlikkus uroloogiast on kogu Euroopas murettekitavalt väike
Juulis ja septembris 2018 viidi läbi Euroopa uroloogide seltsi (EAU) algatusel Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriikides uuring hindamaks elanikkonna teadmisi mitmesuguste uroloogiliste haigusseisundite kohta. Uuringu kokkuvõte kinnitab, et paraku on Euroopas teadlikkus uroloogilistest haigustest ning uroloogidest üldse murettekitavalt väike. Seetõttu on käesoleva aasta 24.-28. septembrini toimuva üleeuroopalise uroloogianädala eesmärgiks inimeste teadlikkuse tõstmine uroloogiateemadel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuringutulemustest selgus, et naised teavad uroloogilistest haigustest enam kui mehed.
Meeste terviseküsimuste osas on mehed küll uroloogiliste haiguste võtmetähtsusega sümptomitest teadlikud, kuid paraku ei võta nad varajasi märke potentsiaalselt eluohtlikest kõrvalekalletest piisavalt tõsiselt.
„Euroopa elanikkonna vananemise tõttu kasva ka uroloogiliste terviseprobleemide osakaal ning seetõttu on senisest enam vaja pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele ja varajasele diagnoosimisele. See aitab nii elusid päästa kui aina kasvavaid tervishoiukulusid kontrolli all hoida,“ ütles uroloog ja EAU peasekretär professor Hein Van Poppel.
Teadmiste puudujääk on suur
Uuringu tulemustest selgus, et uroloogial, kui kliinilisel erialal on käia veel pikk tee teadvustamaks inimestele eriala olemust. 40% vastanutest ei teadnud vastust küsimusele, kes õieti on uroloog, 10% ütles, et pole kunagi uroloogidest kuulnudki ja peaaegu 15% uskus, et uroloog ravib skeleti, närvisüsteemi või vereringehäireid.
75% küsitletuist ei teadnud, et erektsioonihäirete all kannatab Euroopas u 50% üle 50aastastest seksuaalselt aktiivsetest meestest ning 85% küsitletutest ei teadnud, kui laialt on levinud mitmesugused kuseteedega seotud probleemid.
"Meie uusima uuringu tulemused näitavad selgelt, et inimesed on uroloogiateemadel väga halvasti informeeritud ja seetõttu hilineb pahatihti ka haiguste diagnoosimine ning ravi,“ tõdes prof Van Poppel. Ta lisas, et eriti mehed peaksid uroloogilisi terviseriske hakkama senisest paremini mõistma ning märkama haigussümptomeid. Mehi tuleks julgustada pöörduma arsti poole kohe, kui nad märkavad midagi ebatavalist.
Eestis liigub olukord paremuse poole
Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 450 000 eesnäärmevähi juhtu ja Euroopas põhjustab see haigus aastas ligi 92 000 surma.
Uroloog Kristo Ausmees ütles Med24-le, et peamised uroloogilised probleemid, mille all Eesti mehed kannatavad, on samuti eesnäärmehaigused (eesnäärmepõletik, urineerimisprobleemid, kasvajalised muutused), aga ka seksuaalhäired (erektsioonihäire, ejakulatsioonihäire).
Vastuseks küsimusele, kas Eesti mehed kipuvad uroloogiliste probleemide puhul pigem pea liiva alla peitma ja eelistavad haiguse maha vaikida, nentis Ausmees, et julgeb öelda, et olukord on võrreldes eelmise kümnendiga muutunud ja seda õnneks positiivses suunas. „Mehed julgevad haiguste kohta küsida, uurivad palju ise ja käivad ka sagedasti arsti juures. Eriti nooremad, alla 35-aastased mehed,“ ei näinud ta Eesti olukorda mustades toonides.
Uroloogiliste haiguste teadvustamine seisab Ausmehe sõnul aga kolmel teada-tuntud vaalal –perekond, avalik meedia, perearst – nende suunamisel võiks mees probleemide korral võimalikult varakult uroloogi vastuvõtule jõuda.