Tartu teadlaste abil avastati geenid, mis põhjustavad haruldast nahahaigust
Vitiliigo on haruldane nahahaigus, mida põdes ka legend Michael Jackson. Rahvusvahelise uuringuga, milles tegid kaasa ka eesti teadlased, leiti geenid, mis vitiliigot mõjutavad.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Rahva seas on haigus tuntud ka kui laikpigmenditus või valge laikpigmentsus, mis tekib melaniini ebaühtlase jaotumise tõttu ja tekitab nahale valgeid laike, kirjutab ERR Novaator.
Rahvusvaheline kliiniline uuring avastas 23 uut geenipiirkonda, mis võivad põhjustada vitiliigot. Need on geenid, mis osalevad vitiliigo molekulaarses patogeneesis.
Eile teadusajakirjas Nature Genetics avaldatud uuringu autorite seas on ka Tartu ülikooli teadlased Sulev Kõks, Ele Prans, Külli Kingo ja Maire Karelson siirdemeditsiini ja kliinilise meditsiini instituutidest.
Avastusele eelnes ligi 5000 vitiliigo haige ning 40 000 kontrollisikuga uuring. See võimaldas defineerida täiesti uued molekulaarsed mehhanismid vitiliigo tekkimises.
Vitiliigo projekti eestvedaja dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo sõnul on kliinilise meditsiini instituudi uuringu eesmärgiks olnud põhjalikult analüüsida immuunrakkudes tekkivaid ja rakkudevahelist informatsiooni vahendavaid valke (tsütokiine) ja melaniini tootvaid naharakke (melanotsüüte), eriti nende rolle kahjustuste tekkes vitiliigo korral.
Just autoimmuunreaktsioonide tagajärjel hävinud melanotsüüdid on põhjus, miks naharakud ei tooda enam melaniini pigmenti ja nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks ka karvad.
Kingo rõhutas, et vaatamata asjaolule, et vitiliigo ei põhjusta füüsilist puuet, ei saa haigust käsitleda ainult kosmeetilise probleemina. “Uuringud on näidanud, et haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleem.”
Ta lisas, et kuigi tänapäeval puudub vitiliigo efektiivne ravi, on teatud efekti saavutatud paiksete immunomoduleerivate ravimite kombineerimisel valgusraviga.
“Meie töögrupi varasemate uuringute tulemused on näidanud vitiliigohaigetel põletikulise tsütokiini olulisust haiguse tekkemehhanismis ning viitavad omakorda võimalusele, et vitiliigo ravis võiks osutuda efektiivseks teise levinud kroonilise immuun-põletikulise nahahaiguse – psoriaasi – ravis kasutatavad bioloogilised ravimid. Momendil vitiliigoga haigetel bioloogilise ravi näidustus tervishoiuteenuse raames puudub, kuigi kirjanduses on avaldatud juhtude kirjeldused bioloogilise ravi efektiivsusest vitiliigohaigetel.”