TAI: 2022. aastal diagnoositi Eestis 9191 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2022. aastal 9191 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4561 ja naistel 4630. Seega on vähijuhtude arv jõudnud tagasi COVID-19 pandeemia eelsele tasemele.
Avaldatud
Viimati uuendatud
2019. aastal diagnoositi Eestis esmakordselt üle 9000 vähijuhu (9055). 2020. aastal algas juhtude arvu vähenemine, mida võis seostada COVID-19 pandeemia mõjudega nagu piiratud ligipääs plaanilistele tervishoiuteenustele ja sõeluuringutele, patsientide vähenenud pöördumised kergemate sümptomite korral ja COVID-19 surmad inimeste seas, kellel oleks võidud lähiajal vähk diagnoosida. 2020. ja 2021. aastal registreeriti vastavalt 8505 ja 8357 vähijuhtu.
2022. aastal jõudis vähihaigestumus tagasi pandeemiaeelsele tasemele, ulatudes ligi 9200 juhuni. Meestel kõige sagedamini diagnoositud eesnäärmevähk (1304 juhtu) moodustas meestel registreeritud vähkidest ligi 30%. Naiste seas registreeriti esmakordselt üle 900 rinnavähijuhu (932), mis moodustas neil registreeritud pahaloomulistest kasvajatest viiendiku.
Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suurenes vanusega – 33% kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esines naistel vähki sagedamini kui meestel, kuid alates 55. eluaastast haigestusid mehed sagedamini kui naised.
Tegemist on statistiliste andmetega, mis on aluseks edasistele analüüsidele.
„Absoluutarvude pealt ei saa anda hinnanguid muutuste põhjuste kohta,“ lausus TAI vähiregistri juht Margit Mägi.
„2022. aastal toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks viime läbi vähiregistri andmete detailse analüüsi paikmete, vanuserühmade ja staadiumite lõikes, mis avaldatakse 2025. aasta esimeses pooles,“ selgitas ta.