Suitsiidid – kuidas hinnata riski, kuidas ennetada?

Tänavu avaldati uuring „Suitsiidse patsiendi käsitlus esmatasandi tervishoius, kiirabis ja erakorralise meditsiini osakondades“ (SUIPA), mille käigus leiti, et praegu ei ole Eestis esmatasandi töötajatel piisavalt teadmisi, oskusi ega kogemusi suitsiidsete inimeste käsitlemiseks ning nad pigem ei tunne end suitsiidse inimesega vesteldes kindlalt. Suitsiidiriski esmast hindamist oodati eelkõige psühhiaatria­kliiniku tasemelt. Enda rolli võrgustikutöös nähti pigem edasisuunajana ning juhtumi tervikliku korraldaja rolli endal ei tajutud. Selline psühhiaatria poole kallutatus jätab süsteemi lünga väiksema suitsiidiriski käsitlemises ning võib jätta patsiendid ilma sobivaimast ja õige­aegsest sekkumisest. Nimelt peaaegu pooled suitsiidi tõttu surnud patsiendid käisid viimase kuu jooksul enne surma esmatasandi tervishoiuteenuse pakkuja vastuvõtul, sealjuures ei pruukinud meditsiini vaatevälja sattumise põhjuseks olla suitsiidimõtted. Võrdluseks: ainult viiendik patsientidest puutus kokku vaimse tervise spetsialistiga. (3, 4)